Raha tuleb võtta sealt, kus seda on – näiteks lisamaksustada panku ja kehtestada astmeline tulumaks, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik (Keskerakond).

- Andrei Korobeinik.
- Foto: Raul Mee
Maksupoliitika ei ole Eestis kunagi olnud pelgalt rahanduse küsimus – see on ideoloogiline valik, mis peegeldab, kelle huve valitsev koalitsioon esindab ja millist Eestit ta soovib kujundada. Praegune valitsus on teinud oma valiku: maksukoormus liigub järjest enam nende õlule, kellel on niigi raske toime tulla.
Kõik viimaste aastate maksumuudatused – olgu selleks käibemaksu tõus, automaks või pensionide maksustamine – tabavad just väiksema sissetulekuga inimesi. Samal ajal kavandab valitsus maksusoodustusi neile, kes juba elavad majanduslikult kindlustatult. See on poliitiline otsus, kuid mitte ainus võimalik tee.
Äripäeva arvamustoimetus küsis eri erakondade poliitikutelt kommentaari
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) eelarvesoovitustele. Teemat käsitles toimetus ka
juhtkirjas, peatudes pikemalt varamaksudel.
Eesti majanduse praegune seis on eeskätt halbade poliitiliste valikute tulemus. Kui energiahinna kriisi ajal jäeti ettevõtted riigi toetuseta ja nad kaotasid oma konkurentsivõime eksporditurgudel, siis sellele järgnesed maksutõusud ja uued maksud – just ajal, mil majandus vajas elavdamist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuigi maksude teema ajab südame pahaks või nõuab validooli – kuidas kellelgi –, tuleb meil maksudebattidega lähiaastail edasi minna, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Jürgen Ligi: Eestis ei ole liiga palju makse tõstetud
Eesti majandus on struktuursete muutuste lävel ning vaja on reforme, eelarve päästmiseks tuleks aga otsida uusi traditsioonilisi makse, sest praegused maksumäärad on roninud juba oma tippu.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.