Eesti ühiskond vajab pikemaajalist, poliitilisest tsüklist sõltumatut pensionistrateegiat, mis annaks inimestele kindlustunde ja stabiilsuse, kirjutab Swedbanki pensioni valdkonnajuht Kaire Peik.

- “Väärikas ja turvaline pensionipõlv ei teki iseenesest ega ole ainult riigi või panga vastutus – see on ühine teekond, mille kujundavad tänased otsused,” kirjutab Kaire Peik.
- Foto: Liis Treimann
Viimastel kuudel on pensioniteemaline diskussioon taas esile kerkinud. Arutatakse, kas II sammas on end õigustanud, kui palju peaks inimene ise panustama ja kuidas mõjutab inflatsioon meie tulevasi väljamakseid. Need küsimused ei puuduta üksnes majandusanalüütikuid või poliitikakujundajaid, vaid igaüht, kes loodab kunagi väärikalt pensionile jääda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pensionifondide tootluse osas on Eesti olnud pikka aega OECD edetabelite tagumises otsas, kuid möödunud aasta näitajate järgi on Eesti jõudnud liidrite hulka.
Kuna inimeste eluiga pikeneb, siis tekitaks pensioniea kohandamata jätmine riigi rahakotile märkimisväärse koorma ‒ see on väljakutse, millega peavad paljud riigid seisma silmitsi, toonitab majandusteadlane Jesper Rangvid.
Roheliste fondide hiilgus ja hukk. Järgmiseks AI-fondid?
Fondivalitsejatel on motivatsioon luua juurde järjest uusi temaatilisi fonde, mis püüavad hiljuti kõneainet tekitanud trende, kuid nende teekond võib järsku otsa saada, kirjutab Tuleva fondijuht Tõnu Pekk.
Tööandjal on märkimisväärne võimalus töötajat finantsvaldkonnas harida, kirjutab investor, rahatarkuse edendaja ja MTÜ Rahatark Tööandja eestvedaja Liisi Kirch.
Eesti rapsikasvatajad seisavad praegu silmitsi mitmete väljakutsetega, mis panevad proovile nii kogemused kui ka tehnoloogilised lahendused. Ilmastiku heitlikkus, haiguste levik ja piirangud taimekaitsevahendite kasutamisel on muutnud rapsi kasvatamise keerukamaks kui kunagi varem.