Tehisaru ei aita kirjutada üksnes koodi, vaid ka lähteülesannet, mille põhjal lõpuks koodiread sünnivad, kirjutab IT-firma Uptime tehnoloogiajuht Raimo Seero.
“Kui arendaja ei pea tegema analüütiku või tooteomaniku mõttetööd, siis liigub töö kiiremini ehk soodsamalt teostusfaasi,” kirjutab Uptime’i tehnoloogiajuht Raimo Seero.
Tehisaru tulek suurendab veelgi tehnoloogiahiiglaste nälga meie andmete järele. Euroopal on võimalus kujundada neist andmetest uus varaklass, millest me saame ise tulu, kirjutab Tele2 ärikliendi üksuse juht Jürgen Jalakas.
Häkkerite kujutamine keldris istuvate kapuutsiga tegelastena ei aita tegelikult infoturbeprobleeme lahendada, kirjutab infoturbe strateeg ja nõustaja Rando Kall.
Tehisintellekt ei võta töökohti ära neilt, kes mõistavad, kuidas see töötab. Järelikult peab sellekohane haridus andma inimestele muu hulgas tugevad teoreetilised alusteadmised, kirjutab Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja Heisi Kurig.
Eestil on eeldused selleks, et toota seadmeid, mis aitavad tehisintellekti hästi tööle panna ja muuta inimestele kasulikuks. Küsimus on aga selles, kas need seadmed valmivad tulevikus ikka Eestis või kuskil mujal, kirjutab Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees ning Incap Corporationi president ja tegevjuht Otto Pukk.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?