- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mida tasub ärijuhil teada virtualiseerimisest?
Iga IT eest vastutav ärijuht on kuulnud, et virtualiseerimisega võib hoida kokku palju raha, kuid sageli puudub ärijuhil aga otsustamiseks vajalik informatsioon, kas virtualiseerimisega saab ka nende firmas raha kokku hoida või on tegu talle mõttetu moevooluga, küsib Uptime tehnoloogiajuht Raimo Seero.
Kõigepealt, mis on virtualiseerimine?
Virtualiseerimine võimaldab ühele füüsilisele arvutile (serverile) panna tööle korraga mitu operatsioonisüsteemi. Nii pole vaja igale serverile eraldi masinat osta. Igal reeglil on mõistagi erandid – alati ei ole kokkuhoid riistvara pealt võimalik. Aga kokkuhoidu võib saada ka siis, kui siiski on igale virtuaalsele serverile vaja endiselt reserveerida üks füüsiline masin. Sellisel juhul toob kokkuhoiu vähenenud tööjõukulu serveri ümbertõstmisel ja varundamisel; riistvara ekspluatatsiooniaega võib pikendada ja nii mõndagi muud.
Erinevaid kokkuhoiukohti on palju, aga reaalses elus näen sageli, kuidas ärijuht ei oska IT osakonna eelarveridade vahel orienteeruda. Virtualiseerimisele on raha eraldatud, aga teistelt ridadelt maha võtta pole osatud või pole selgelt välja üteldud, et mis siis sellest paremaks peab minema. Nii mõnikordki teostatakse virtualiseerimise projekt, kuid jäetakse viimane samm kõikide hüvede ärakasutamiseks tegemata.
Asjade lihtsamaks tegemiseks toon ära peamised virtualiseerimisega kaasnevad võimalikud kokkuhoiukohad, mis võivad sõltuvalt firma spetsiifikast kas anda või mitte anda reaalset kokkuhoidu.
Esmalt kõigile teada olev võimalus kokku hoida füüsilist ruumi. Koondades erinevad füüsilised serverid virtuaalsesse serverisse, võib vaja minna vähem riistvara, arvuteid. See omakorda tähendab väiksemat serveriruumi ja vooluarveid, vähem jahutust, vähem kulutusi UPSidele ja nende akudele, kokkuhoidu võrguinfrastruktuurilt.
Eraldi juhiks tähelepanu sellele, et mitte alati ei ole tehniliselt otstarbekas mitut serverit ühte „kasti“ panna. Samas virtualiseerimistehnoloogia kasutamine võimaldab ka siin üht teist parandada. Kasutades virtualiseerimistarkvara pole operatsioonisüsteemil enam vahet, millisel füüsilisel riistvaral see toimetab – kõik draiverite, mälu, kettaruumi jm seaded on kogu aeg muutumata. See märgib aga kahte suurt kokkuhoiu kohta.
Esiteks on rikke korral virtuaalse serveri tõmmise ülekandmine uuele riistvarale minutite küsimus. Pole vaja kulutada tööaega serveri uuesti installimiseks uuele riistvarale või oodata, kuni saabub kohale samade parameetritega asendusserver. Kõik kokku tähendab väiksemat tööaja kulu eri serverite seadistamisel ja väheneb väliste konsultantide kulu spetsiifilise riistvara haldamiseks. Kokkuhoitud tööaeg võib ulatuda kümnetesse tundidesse iga intsidendi kohta.
Teiseks pikeneb serverite ekspluatatsiooniaeg – „töötab kuni sureb“. Kuna virtuaalserveri ülekandmine uuele riistvarale on mugav ja minimaalse tööaja kuluga, pole vaja „igaks juhuks“ füüsilist serverit iga kolme või viie aastat tagant vahetada. See on küll natuke riskantne IT juhtimise poliitika, kuid osade serverite ja teenuste puhul vägagi rakendatav, ilma et ettevõte võtaks erilisi riske. Summad, mis serverite eluea pikendamisega saab kokku hoida on täiesti arvestamist väärt.
Märgatavat vähem võib minna vaja kettaruumi. Virtuaalsele serverile saab täpselt määrata, mitu gigabaiti kõvakettaruumi sellele eraldatakse ehk enam pole see ette antud füüsilise kõvaketta suurusega serveris. „Igaks juhuks“ jäätud varuruumi võib anda aga mitme virtuaalse serveri ühiskasutusse. See tähendab jällegi väiksemaid kulutusi riistavarale.
IT töötajad paelub sageli fakt, et virtualiseerides on lihtne luua võtta kasutusele just niipalju servereid, kui neil vaja on. Nii võib näiteks meiliserveri hoida ühes ja failiserveri teises „arvutis“, mis võib teha nende serverite administreerimise lihtsamaks. Puudub üksteist segavate olukordade tekkevõimalus. Firma saab paremini toimiva IT süsteemi ja väheneb risk, et probleemid serveritega takistavad töö tegemist.
Kas ja palju see kokkuhoidu annab, peab igaüks ise arvutama. Ummisjalu virtualiseerimise reele joosta kindlasti ei tasu, nagu pahatihti Eestis firmades praegu märgata on.
Virtualiseerimine pakub:
- Kiiremad ja odavamad taasteplaanid;- Riistvarast sõltumatumad süsteemid;- Uute lahenduste juurutamine odavam ja kiirem;- Paljude serveritega ettevõtetel võimalik säästa riistvaralt ja litsentsidelt.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele