Kas surutis lükkab soomlaste loovuse liikvele?

Kujutan ette, et ettevõtlikud eestlased leiavad kindlasti oma koha Soome turul, kuna ettevõtjaks hakkamisest unistatakse siin vähem kui Euroopas keskmiselt. Näen juba vaimusilmas, kuidas eestlased ekspordivad Soome meeldiva teenindusega restorane ja kohvikuid. Praegu on iga kümnes restoran Helsingis müüa, kuna hiilgeaegadel sõlmitud rendilepingud on ettevõtjatele liiga kallid ja alkoholi müük väheneb.

Soome statistikaameti andmetel oli augustis töötuid 7,3 ja septembris 7,1 protsenti. Vabu töökohti oli 6000 vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Enim tööpakkumisi oli müügi-, teenindus- ja tervishoiu alal. 

Tööstuses on kohati keerulisem olukord. Ega olegi ju võimalik toota kalli tööjõuga riikides tooteid, mis osaleksid hinnavõistlusel idast pärit massitoodanguga, vaid ongi käes aeg kasutada seda kurikuulsat loomemajandust. Design ROI tänavusele küsitlusele vastanud Soome ettevõtetest 47% protsenti  usub, et nad saavad hakkama ilma disainita, ja 23% arvab, et disain ei sobigi nende ettevõttele.

Uuringud siiski näitavad, et disaini kasutamine ettevõtte strateegias ja protsessides suurendab tublisti käivet ja eksporti võrreldes ettevõtetega, kes ei investeeri disaini üldse või kasutavad seda ainult toote välimuse parandamiseks.

Ka Nokia langus algas sellest, et strateegia puudus ja heal tasemel tehnoloogia jäigi kasutajale sobivasse vormi pakkimata. Ja kuigi Nokia on ka praegu tehniliselt parim, on kaotatud mainet väga raske taastada. Strateegia tähtsusest räägib ka see huvitav detail, et Nokia disainimeeskonnas oli hiilgeaegadel umbes 300 disainerit ja Apple’il 16. Soome on tehnoloogiale orienteeritud maa, ka tekstiilitööstuses keskendutakse tehniliste tekstiilide ja turvajalatsite tootmisele, selmet kaasa haarata ka disain.

Inspiratsiooni otsides peab vaatama ikka läände, nagu vanasti. Näiteks Rootsi, kus on Hennes & Mauritz, Lindex, Tiger of Sweden, Acne ja palju muid. Kirsi Lille uurimus moetööstuse kasutamata võimalustest tõdeb, et väikseid disainiala ettevõtteid ei osata Soomes ühiskonna tasandil hinnata, kuna ei mõisteta nendes peituvat ekspordi- ja kasvupotentsiaali.

Soome edulugusid rasketööstuses esindavad näiteks Kemppi, Kone, Rocla, Konecranes, aga nende edukuse põhjuseid meedias kahjuks ei analüüsita.

Hoolimata muret tekitavatest tulevikuväljavaadetest praegu soovijatele Soomes tööd leidub. Aga võib juhtuda, et tuleb vahetada elukohta, ametit või mõlemat. Tööstuses, ehituses ja ka teeninduses ennustatakse suurt langust ja tellimusi ei laeku praegu piisavalt. Samas, 11% ehitusettevõtetest, 14% teenindusettevõtetest ja 3% tööstusettevõtetest koges sügisel tööjõu puudust.

Raske aeg pakub võimaluse oma tegevus kriitilise pilguga üle vaadata ja võrrelda ennast oma ala ja ka teiste alade tippudega. Mida meil on õppida näiteks Duudsonitelt, Roviolt, Genelecilt, Soome kuulsalt haridussüsteemilt, Linuxilt, Martti Ahtisaarilt või Sofi Oksanenilt?