- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Janek Kalvi: õlle happy hour tuleb lõpetada
Mõistlik oleks arvata, et aktsiisiga maksustatakse joogi joovastavust, paraku on täpselt sama absoluutalkoholi molekul õlles maksustatud 2,6 korda odavamalt kui kanges alkoholis.
Iga alkoholiaktsiisi tõus on õlletööstustele kasuks olnud, sest kõik need tõstmised on õlut kange alkoholi suhtes soodsamaks teinud. Äsja „juhtus“ see jälle.
Pooleliitrise 5%lise õlle pealt makstav aktsiis on 15 senti, samas kui pooleliitrise 40% viina pealt makstakse aktsiisiks 3,13 eurot. Pooleliitrisele õllele õiglase 24 sendi aktsiisimaksu lisamine aitaks pidurdada ehk mõnel pool massilist joomist, kuid ei muuda kapitaalselt inimeste maitse-eelistusi. Põhjendatud alust ei ole hirmul, et pool õllest jääb joomata kohe kui riiklik õlle happy hour lõpetada ning aktsiisi hind lahjadel ja kangetel alkohoolsetel jookidel võrdsustada.
Õlle ja viina tegelikult sarnase tootmise omahinna juures kanget alkoholi kallimalt maksustades jätab riik õlletootjatele nii suurema tulu kui ka kasumiosa. Kui kõik alkoholi sisaldavad joogid esmalt absoluutalkoholiks ümber arvutada, siis ikka juuakse Eestis enim absoluutalkoholi ära õlles: tervelt 40 protsenti. Samas on õllelt laekuv osa alkoholi aktsiisis vaid 21%. Selle raha arvelt, mille riik õlletootjatelt põhjendamatult küsimata jätab, teevad õllefirmad ohtralt reklaami, kasvatades peale üha uusi noori õllesõpru – tervelt 78protsendine osa kõikidest Eesti alkoholireklaamidest meedias reklaamib lahjat alkoholi ning sellest pea 2/3 õlut.
Ülemäära suurt tähelepanu ei ole avatud turumajanduse tingimustes mõtet omistada faktile, et Eesti õlletööstused kuuluvad kõik välismaistele omanikele ja viivad kasumi riigist välja. Kui, siis vaid sellest aspektist, et kui mõnel pool Lääne-Euroopas on õllele madal aktsiis kehtestatud, siis mitte lahja alkoholi „tervislikkuse“ pärast, vaid et sellega kaitstakse oma põllumehi ja mitmekesisuse säilitamiseks väikseid pruulikodasid. Eesti õllesse tuleb kodumaalt paraku vaid vesi ja pärm.
Eelmisel aastal leidis Soome, et liigselt on aktsiisiga soodustatud õlut, ning otsustas tänavu lahjade jookide alkoholi aktsiisi 10% ja kangete aktsiisi 5% tõsta. Prantsusmaa kaalub neil päevil õlle aktsiisi tõstmist 160%, hiljuti tekkis ka Lätis alkoholiaktsiiside võrdsustamise arutelu. Mõtlevad inimesed saavad aru, et alkohol on alkohol, ükskõik mis kujul, ning ei ole põhjust maksudega soosida kannu õlle joojat rummikokteili eelistajale.
Võrdne maksustamine on nii tervisekaitsjate koostatud alkoholipoliitika rohelises raamatus kui ka rahandusministeerimi arengukavas. Kuna tegelikult ei ole mingit vahet, millisest alkohoolsest joogist näiteks 0,5promilline joove saadakse, on õige ka nende jookide ühetaoline maksustamine.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele