Iga alkoholiaktsiisi tõus on õlletööstustele kasuks olnud, sest kõik need tõstmised on õlut kange alkoholi suhtes soodsamaks teinud. Äsja „juhtus“ see jälle.

Pooleliitrise 5%lise õlle pealt makstav aktsiis on 15 senti, samas kui pooleliitrise 40% viina pealt makstakse aktsiisiks 3,13 eurot. Pooleliitrisele õllele õiglase 24 sendi aktsiisimaksu lisamine aitaks pidurdada ehk mõnel pool massilist joomist, kuid ei muuda kapitaalselt inimeste maitse-eelistusi. Põhjendatud alust ei ole hirmul, et pool õllest jääb joomata kohe kui riiklik õlle happy  hour lõpetada ning aktsiisi hind lahjadel ja kangetel alkohoolsetel jookidel võrdsustada.

Õlle ja viina tegelikult sarnase tootmise omahinna juures kanget alkoholi kallimalt maksustades jätab riik õlletootjatele nii suurema tulu kui ka kasumiosa. Kui kõik alkoholi sisaldavad joogid esmalt absoluutalkoholiks ümber arvutada, siis ikka juuakse Eestis enim absoluutalkoholi ära õlles: tervelt 40 protsenti. Samas on õllelt laekuv osa alkoholi aktsiisis vaid 21%. Selle raha arvelt, mille riik õlletootjatelt põhjendamatult küsimata jätab, teevad õllefirmad ohtralt reklaami, kasvatades peale üha uusi noori õllesõpru – tervelt 78protsendine osa kõikidest Eesti alkoholireklaamidest meedias reklaamib lahjat alkoholi ning sellest pea 2/3 õlut.

Ülemäära suurt tähelepanu ei ole avatud turumajanduse tingimustes mõtet omistada faktile, et Eesti õlletööstused kuuluvad kõik välismaistele omanikele ja viivad kasumi riigist välja. Kui, siis vaid sellest aspektist, et kui mõnel pool Lääne-Euroopas on õllele madal aktsiis kehtestatud, siis mitte lahja alkoholi „tervislikkuse“ pärast, vaid et sellega kaitstakse oma põllumehi ja mitmekesisuse säilitamiseks väikseid pruulikodasid. Eesti õllesse tuleb kodumaalt paraku vaid vesi ja pärm.

Eelmisel aastal leidis Soome, et liigselt on aktsiisiga soodustatud õlut, ning otsustas tänavu lahjade jookide alkoholi aktsiisi 10% ja kangete aktsiisi 5% tõsta. Prantsusmaa kaalub neil päevil õlle aktsiisi tõstmist 160%, hiljuti tekkis ka Lätis alkoholiaktsiiside võrdsustamise arutelu. Mõtlevad inimesed saavad aru, et alkohol on alkohol, ükskõik mis kujul, ning ei ole põhjust maksudega soosida kannu õlle joojat rummikokteili eelistajale.

Võrdne maksustamine on nii tervisekaitsjate koostatud alkoholipoliitika rohelises raamatus kui ka rahandusministeerimi arengukavas. Kuna tegelikult ei ole mingit vahet, millisest alkohoolsest joogist näiteks 0,5promilline joove saadakse, on õige ka nende jookide ühetaoline maksustamine.