- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1%40 083,35
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,23
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1%40 083,35
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EAS muutub valeotsuste tõttu ebausaldusväärsemaks
EAS on otsustanud muuta eksporditoetuste andmise korda. See on mõistlik samm, mida toetavad erinevad mõjuhindamised ning majandusministeeriumi poolt koostatud toetuste analüüs, kirjutab ettevõtja Mihkel Randrüüt.
Vaadates seni toetatud firmasid on selge, et nt sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuva käibega BLRT, kellel on niigi palju vabasid vahendeid jaotamata kasumi arvelt käepärast, ei tee oma ärilisi otsuseid EASi poolt saadud või saamata jäänud toetuste järgi. Maksimaalne toetussumma kaheaastase perioodi peale, 160 000 eurot, on vaid piisk selle ettevõtte investeeringutes. BLRT-le sarnaseid toetusesaajaid on olnud veel mitmeid.
Otsust lõpetada mõju mitteomavate toetuste andmine võib pidada õigeks. Kuid EAS on teinud ka kaks olulist valeotsust.
Esiteks said ettevõtted EASis muutuvast korrast teada alles siis, kui vastav otsus oli juba tehtud. EASi toetuste süsteem peab aga olema läbipaistev. Formaalselt see nii on – eksisteerivad määrused ja hindamiskorrad, mis sätestavad kellele, mis tingimustel ja mis alustel toetust antakse – vältimaks onupojapoliitikat.
Kuid poliitiline muutus ei tohi toimuda toetuse jagaja suva kohaselt. See eeldab seaduslike aluste läbivaatamist ning avalikkuse teavitamist.
Praegu on EAS sisuliselt käitunud vastu seaduse mõttele ning öelnud ära ettevõtetele, kes investeerisid oma aega ja raha protsessi, mille reeglid olid neile teada, kuid mida eirati. Selline käitumine muudab EASi (ja riigi) ebausaldusväärseks partneriks.
Ettevõtte suuruse järgi ei saa automaatselt järeldada, kas toetus on vajalik või mitte. Ka uus lahendus ei välista seda, et leidub ettevõtteid, kes kasutavad EASi toetust pigem preemiana.
Eestis on palju väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, mis on kasumlikud ja finantsiliselt võimekad. Pakun, et sellised ettevõtted moodustavadki suurema enamuse EASi toetuse saajatest, kuna see on üks oluline hindamiskriteerium, mille järgi toetuse andmist otsustakse. Just nõrgemas seisus ettevõtted jäävad toetusest ilma, mitte korralikke kasumeid teenivad ettevõtted.
Reaalsuses eksisteerib ettevõtteid, kes vajavad arenguhüppe tegemiseks lisa raha, kuid kelle jaoks pankade pakutud tingimused võivad olla liiga karmid või investeeringu riskiaste juhtkonna jaoks liiga kõrge. Taolistele ettevõtetele tuleb anda võimalus lisarahastamiseks uuele tasemele jõudmiseks. Seda tuleb teha aga mõistlikult ja kuluefektiivselt. Praegused premeerivad toetused tuleb lõpetada.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele