Eurotsooni ohud kätkevad võimalusi

Alates globaalse finantskriisi algusest liikusid USA ja Euroopa majandus esimesed 3,5 aastat sarnases tempos: kriisi põhja jõuti 2009 keskpaigas ning kaks aastat hiljem tõusti peaaegu kriisi-eelse tasemeni, kirjutab PwC Advisorsi juht Teet

Ent pärast seda on USA majanduse kasv jätkunud samas tempos, ületades nüüdseks juba masu-eelset kõrgtaset 3%, eurotsoon aga pöördunud aeglasele langusele. Eelmise aasta majanduslanguseks kujunes -0,6% ning ka selleaasta (negatiivse) majanduskasvu prognoosi on kahandatud -0,6%le.

Üldine negatiivne trend tähendab Eestile nii ohtu kui võimalust. Loodame endiselt, et Eesti kujuneb Euroopa üheks „stabiilsuse saarekeseks“, mida investorid usaldavad ja mille majanduskasv jääb veel mõnekski ajaks Euroopa keskmist jõudsalt ületama. Samas ei ole põhjust luua endale illusiooni, et meist huvituksid need investorid, kes vana Euroopa suurtesse riikidesse investeerimise asemel siia tuleksid. Mõistetavad ka on eksportivate ettevõtete mured. Meie peamistest eksportturgudest on Soome majanduskasv samuti miinuspoolele pöördunud ja Venemaa majanduse kasvuprognoose on oluliselt kärbitud. Rootsi majandusel läheb praeguse seisuga siiski veel päris hästi, samuti Lätil ja Leedul.

Kristallkuuli pole meist kellelgi ning nagu lähiajalugu näitab, suudavad vähesed analüütikud tänases muutuvas maailmas tulevikuprognoosidega tõtt tabada. Seetõttu peame lihtsalt olema valmis eri arengustsenaariumiteks, rõhuga konservatiivsematel. Selles osas ei ole viimasel ajal kõlavad palgainflatsiooni sõnumid julgustavad, teisalt on õnneks viimastel aastatel oluliselt parendatud tööjõuturu paindlikkust.

Nii Eesti ettevõtja kui ka riik peavad säilitama paindlikkust, mis on üks väheseid positiivseid aspekte väike olemise juures, sest see aitab nii ebakindla tuleviku olukorda üle elada, kui sellest loodetavasti parimat võtta.