- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,35%7 739,85
- DOW 300,09%52 540,79
- Nasdaq 0,91%26 665,92
- FTSE 1000,14%10 747,81
- Nikkei 2250,85%64 621,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,82
- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,35%7 739,85
- DOW 300,09%52 540,79
- Nasdaq 0,91%26 665,92
- FTSE 1000,14%10 747,81
- Nikkei 2250,85%64 621,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,82
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigi laenamine tõstab raha käibekiirust
Äripäeva peadirektor Igor Rõtov tuli hiljuti välja ettepanekuga võtta Eesti majanduse stimuleerimiseks laenu, tõstes ühtlasi õpetajate palka. See idee tundub praeguse rahapuuduse tingimustes lausa iseenesestmõistetav, sest laen ei ole üksnes olemasoleva raha kasutamine, vaid laenates tekib ka uut raha juurde. See aitab ühtlasi lahendada raha rekordmadala käibekiiruse probleemi, kirjutab Tartu Ülikooli teadur Margus Eimre.
Majandusteadlased püüavad üldiselt majanduses toimuvaid protsesse vaadelda pikema aja jooksul. Vaatame siis perioodi alates Ida-Euroopa ja Eesti üleminekust turumajandusele kuni käesoleva ajani. Loodeti ju ka selle perioodi alguses ekspordi abil esialgu üliväikest rahahulka kasvatada, kuid import kippus ikka olema sama suur või ekspordist suuremgi.
Toimus hoopis erasektori laenamine kommertspankadest, mille tulemusena on meie praegune palk 1992. aasta rahareformiga võrreldes 35 korda suurem. Ei saa väita, et see palgatõus on olnud ebareaalne, sest vaatamata üsna suurele inflatsioonile oleme saanud järjest suuremas koguses reaalseid kaupu tarbida. Ka kaupade tootmine on Eestis võrreldes rahareformi ajaga oluliselt suurenenud, mistõttu on eksport ja import ikka enam-vähem samas vahekorras olnud.
Vahe rikaste riikide palkadega on aga endiselt suur ning sada kilomeetrit põhja pool makstakse sama töö eest ikka rohkem palka. Arvan, et suurem laenamine aitaks jätkuvalt seda vahet vähendada.
Praegune probleem maailmamajanduses ei ole tegelikult juba mõnda aega enam ülejõu elamine, vaid rekordmadal raha käibekiirus. On küll suurendatud rahapakkumist, kuid see raha ei jõua piisaval määral reaalmajandusse. Seetõttu on oluline, et inimesed võtaksid laenu, aga kui soodsale intressile vaatamata ikkagi ei võta? Eraisiku laenuvõtmine on täiesti põhjendatult riskiga seotud.
Et piisavalt laenamist ja raharinglust toimuks, peaks laenu võtma euroala riikide valitsused ning kulutama seda raha erasektorist kaupu ja teenuseid ostes, mis kindlasti vähendab erasektori rahapuudust. Piisava laenamise kriteeriumiks peaks olema ainult euroala töötuse määr, mitte aga mingid ilmselt küllaltki suvaliselt leitud suurima lubatud riigivõla ja eelarvedefitsiidi suurused.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele