Toomas Reisalu • 19. september 2013 kell 4:20

Eesti majandust juhivad poliitilised tõmbetuuled

Eesti valitsusel puudub visioon või eesmärk, mille suunas riiki ja majandust juhtida. Seetõttu tehakse otsuseid, millega püütakse lihtsalt valijatele meeldida. Seda on lihtne mõista: tulemas on kolmed valimised ja hääled tuleb iga hinna eest kätte saada, kirjutab ajakirjanik Toomas Reisalu. Taoline juhtimine meenutab aga sihitult tuulelipuna keerlemist, mis võib riigile tervikuna saatuslikuks saada.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringust selgub, et välisinvestorid näevad Eesti probleemina riigi pikaajalise visiooni puudumist ja ütlevad, et Eesti kui kaubamärk on väljaspool Euroopat täiesti tundmatu. Oleme kogu aeg arvanud, et Eesti kui kaubamärk on vastupidi investorite ja maailma silmis väga kõrgelt hinnatud. Seda just riigi majandusnäitajate tõttu, millega meie riigijuhid igal võimalusel maailmas hooplevad ja mille pärast meid kiidetakse. Tuleb välja, et meie pingutused pole tegelikult üldse vilja kandnud.

Uuringu tulemus on ka arusaadav, sest viimaste aastate jooksul on Eestis võtnud võimust stagnatsioon. Oleme kaotanud eelised isegi Läti ja Leedu ees. Selles ei saa ainult poliitikuid süüdistada, sest ka ettevõtjad on muutunud ettevaatlikumaks. Samas on poliitikute võimuses ettevõtjaid aktiivsemalt investeerima motiveerida.

Kõige lihtsam on seda teha nii, et kõrgemal tasandil otsustatakse lõpuks ometi ära, mis on meie riigile tulevikus kasulik, mis on tema arengut silmas pidades kõige tähtsam. See annab ettevõtjatele sihi, kindluse ja teadmise, et nad ei tegutse mingite eesmärkide poole püüeldes nagu üksikud hundid, vaid neid toetab riik oma visiooniga.

Mida riigi pikaajalise visiooni jaoks eeskätt läbi tuleks mõelda ning kas riigil oleks kasulik ka laenu võtta, et midagi suurt korda saata, selle üle arutleb ajakirjanik Toomas Reisalu tänase Äripäeva paberlehes ilmunud arvamusloos.

Hetkel kuum