Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rikkuse allikad muutuvad, hoia kätt pulsil
Esmaspäeval ilmuv juba kolmeteistkümnes Äripäeva rikaste edetabel ei näita üksnes Eesti kõige rikkamaid, vaid peegeldab ka majanduse arengu ja raha liikumise suundi, kirjutab börsitoimetuse juht Raivo Sormunen.
Ehkki paljude jaoks keerleb elu SKP ümber, peab pidevalt endale meelde tuletama, et kasvukiirused võivad eri riikides, regioonides kui ka majandussektorites olla kardinaalselt erinevad. Ettevõtetest rääkimata.
Viimastel kuudel on olnud palju kisa Eesti teise kvartali SKP ümber, mis näitas esimese kvartaliga protsendist langust. Ehkki tegemist on koondnumbriga, tuleb arvestada, et Eesti väiksuse tõttu võivad olla meil kõikumised suured ning enne muretsemist tuleks vaadata numbri sisse. Sel nädalal Äriplaanil esinenud Eesti Panga juht Ardo Hansson aitaski pingeid maandada, kui tõi välja, et majanduslanguse taga oli suurenenud konkurents veonduses ja laonduses ning tegelikult on ülejäänud sektorites kasv viimasel ajal hoopis kiirenenud.
Viimaste sajandite jooksul on majandus pea peale pööratud ning muutumisprotsess on läinud kogu aeg kiiremaks. Kui näiteks 19. sajandi esimesel poolel andis põllumajandus umbes poole Ühendriikide SKPst, siis 20. aastatel langes põllumajanduse osakaal alla kümnendiku ning annab nüüdseks napi protsendi. Maailmas tervikuna põllumajanduse osakaal nii armetus seisus tegelikult ei ole ning annab siiski veel kuus protsenti globaalsest SKPst. Ka Eestis on viimaste aastate jooksul toimunud põllumajanduses väike revolutsioon, mis on toonud ka uusi põllumehi rikaste TOPi, aga tehnika areng ja muude sektorite pealetung on pikemas perspektiivis muutnud põllumajandussektorit tundmatuseni.
Ka tööstuse osakaal on olnud aastakümneid languses ning liikunud rikastest riikidest odavama tööjõuga riikidesse, kuid kasvulangus on pidurdumas ja ehk pöördumas ka tõusule. Nii näiteks näeb Euroopa Komisjoni oma aastataguses memos ette, et tööstussektori osakaal võiks Euroopa Liidu SKPs tõusta 2020. aastaks peamiselt tänu puhta energia tehnoloogia arengule 16%lt 20%ni. Kuid tööstus nõuab suuri investeeringuid, mida väikesel Eesti kapitalil on raske teha.
Seega soovitaksin jõuliselt edasi tegelda tehnoloogiasektoriga, kus eestlaste usalduskrediit on maailmas aastate jooksul väga kõrgele tõusnud. Seda toetab ka järgmisel nädalal poelettidele jõudev Äripäeva rikaste TOP, milles leidub uute rikaste hulgas just enim idufirmadele juured alla kasvatanud ettevõtjad, kes suudavad edukalt ja vägagi kasumlikult oma innovaatilisi tooteid välisturgudel turustada ja raha Eestisse tuua. Tubli töö!