Eesti ei vaja tuumajaama

Tuumaenergia tehnoloogia odavnemine on kahtluse all. Soome Olkiluoto tuumajaama maksumus on tänaseks peaaegu kahekordistunud. Suurbritannia kavatseb rajada kaks uut tuumajaama ning pakub jaamade ehitajatele fikseeritud subsiidiumina turuhinnast kaks korda kõrgemat elektrihinda 35 aastaks. Subsiidium on üle kolme korra kõrgem, kui puidust, biogaasist või tuulest toodetava elektrienergia hind Eestis.

Mainimist väärib ka fakt, et investeeringud tuumaenergiasse on Euroopas vähenenud miinimumini, kuid taastuvenergiasse investeerimine on kasvanud jõudsalt. 2012. aastal moodustasid taastuvatel allikatel põhinevad jaamad 69% lisandunud jõujaamade võimsusest.

Taastuvenergia tehnoloogiate hinnad on viimase kümnendi jooksul drastiliselt langenud. PV paneelide hinnad on kukkunud üle 80%, tuulegeneraatorite hinnad 30% ning erinevate ennustuste kohaselt langevad need järgmise 5-10 aasta jooksul veel 30-50%.

Akadeemik Raukas ei salga, et Eestil on suurepärased taastuvenergia ressursid. Samuti on siin tekkinud taastuvenergiaalane kompetents, käima on lükatud või planeerimisel mitu projekti üle riigi. Lisaks aitab taastuvenergia edendamine luua regionaalseid töökohti, soosib kohalike kütuste kasutamist ja raha jäämist meie majandusse.

Taastuvenergia koda koostöös ülikoolide teadlastega on koostanud kava, mis näeb ette Eesti täieliku ülemineku taastuvenergiale. Kavas analüüsitakse põhjalikult ülemineku maksumust tarbijale. Taastuvenergia 100 kavas plaanitakse investeeringuid ligi 5,9 miljardi euro ulatuses, kuid need ei koorma Eesti maksumaksjat. Kogu vajalikku investeerimistoetuse programmi saab rahastada Euroopa Liidu heitmete ja rohesertifikaatide kaubandusskeemi tuludest, struktuurfondidest, põlevkivi ressursitasudest. Ülejäänud osa vajalikest investeeringutest kataks aga erakapital.