Kui Siim Kallas kandideerib Reformierakonna juhiks Andrus Ansipi järel, siis ta selleks ka saab. See jätab erakonna ilma uuenemisvõimalusest.
Sest kõik VEB-fondi ja R-hooldusega seoses vastamata jäänud küsimused tulevad Kallasega kaasa. Lõpmatult saab meelde tuletada ka kunagist kümne miljoni dollari afääri, kuigi selles asjas on Kallasel õigeksmõistev kohtuotsus ette näidata juba pikkade aastate tagant. Aga kuna keegi ei tea, kuhu need kümme miljonit said, leidub alati neid, kes Kallase süütusse ei usu.
Ehk siis: Kallas muudab oma isikuga aktuaalseks kõik Reformierakonna vanemad ja uuemad skandaalid. Isikuti tagasi alguse juurde minnes on põhjust taas päevakorda tõsta küsimus, kelle rahaga Reform omal ajal võimu juurde sai – sest nende ettevõtjate nimed on saladus tänini. Miks, on iseenesest hea küsimus. Vististi peavad Reformierakonna riigitüüri juurde aidanud ettevõtjad oma tegu häbiväärseks. Kallas on andnud lubaduse neid mitte reeta, ja on oma lubadust pidanud.
Kui Siim Kallas tuleb koju, siis tuleb Kaja Kallasel Brüsselisse minna. Eestil paistab vähemasti praeguse seisuga kombeks olevat üks Kallas korraga, sest kaubamärk on liiga kange. Mida suuremaks kasvab avalikkuse hirm, et Kallased võiksid omavahel tulevikus jagada presidendi- ja peaministriameti, seda haavatavamaks muutub Kaja Kallas – kes ju iseenesest võiks ju ollagi see oravapartei uuenemise lootus.
Perekonnanimi, mis kord emotsionaalse krediidi korras Kaja Kallase Eesti poliitikataevasse lennutas, võib aja jooksul raskesti menetletavaks taagaks kujuneda. Kuulikindlaks kasvamise aja peaks praeguse plaani kohaselt pakkuma Brüssel.
Autor: Vilja Kiisler, Vilja Kiisler
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!