Taavi, jalad kõhu alt välja!

Ajal, kui eelarveaugud on majandusseisaku kiuste nominaalselt täidetud, kõlab kiuslikuna küsimus, kuhu kadus kestlik kahanemine. Treenimata silmale näib ju valitsuse status quo ihalus uhke ja hää. Ent tänaseks on kahanemise asemel näha pigem kontrollimatut allakäiku. Piltlikult öeldes: püüame joosta, jalad kõhu all.

Kui Hans H. Luik poolteist aastat tagasi oma kolumnis kestliku kahanemise idee välja käis, võeti see vastu tunnustavalt. Kuid just vahetult pärast seda on Eesti majanduskasv katkematult viis kvartalit aeglustunud ning pöördus tänavu esimeses kvartalis kahanemiseks (-1,4%). Samal ajal Eestiga võrreldes veelgi kiiremini väheneva rahvastikuga naabrite Läti ja Leedu majandused kasvasid pea kolm protsenti. Enamgi, ostujõu alusel kihutas Leedu meist mööda juba 2012. aastal.

Kiretud numbrid armu ei anna. Näiteks raudteevedu kukkus Eestis mais 38%, kokku sel aastal 21,5%. Ohus on reisirongiliiklus, sest kaubavedude kahanemisel kasvavad reisirongide taristutasud ning nii tuleb tõsta kas piletihinda või dotatsioone. Tegu pole pelgalt paha idanaabri poliitikaga, kes suunab oma veoseid ümber. Eesti kaotab reaalselt konkurentsivõimet, põhja- ja lõunanaabri raudteed ning sadamad õitsevad endiselt.

Sündivus on 2006. aasta tipust vähenenud pea viiendiku võrra ning trend süveneb tänavu. Pärast vanemapalga kehtestamist puhatakse teenimatult loorberitel. Nii juba kümmekond aastat. Ka samast ajast pärit investeeritult kasumilt tulumaksu kaotamise mõju kustub. Ajal, kui majandusminister asutab töögrupi madalapalgalise telleriga pangakontori elushoidmiseks, pole päevakorras mitte ühtegi tõsiseltvõetavat sammu, et elujärge parandada. Kõik seisab. Uue majandust ergutava süsti asemel tõstetakse hoopis tasusid ja makse ning lisatakse bürokraatiat (deklaratsioonid).

Ometi ideede puudust ei ole. Vastupidi, lihtsalt ja valutult saab panna kokku suure plaani. Ridamisi teostamata ideid kokku koguda ja otsast peale hakata. Näiteks viia riigiettevõtted börsile, et elavdada kapitaliturgu ning suunata kasutult pangakontodel ja välismaal pensionifondides seisev raha Eesti majandusse. Kehtestada astmeline sotsiaalmaks ehk sotsiaalmaksulagi, et peost-suhu-mentaliteedi asemel soosida kõrgemini tasustatavaid töökohti. Viia lõpuks läbi haldusreform, et omavalitsus oleks piisavalt tugev ning suudaks ettevõtjaid meelitada ja vajadusel ka pangakontorit pidada. Suure plaani teostamiseks saab võtta kas või laenu, sest väikeste otsuse sünergiast sündiv summa annaks võimsa efekti.

Õnneks on ettevõtjad heas vormis ja muutusteks valmis. Ilmekaks näiteks on tänavu esimese kvartali näitajad, kui ettevõtjad suurendasid palku pea 8% ja rööbiti vähendasid kogukulusid ligi 3%. Harrastussportlasena teab peaminister, et hea vorm ei püsi ning vaja on pidevat arengut. Just tema saab anda selleks tõuke.

Autor: Vilja Kiisler, Harry Tuul