Fotod temast, püssitoru pea juures, avalikustati mitmetes ajalehtedes ja veebilehtedel.
Türgi on alates 2013. aastast vastu võtnud mitmeid seadusi, tugevdamaks kontrolli interneti üle. Seadusi hakati karmistama peale seda, kui sajad väidetavalt poliitikute korruptsiooni paljastavad lindistused lekkisid sotsiaalmeediasse.
Erdogan, kes oli sellel ajal peaminister, sõnas, et lindistused olid fabritseeritud ning osa tema vaenlaste ja välisjõudude katsest tema mainet õõnestada.
Prokurör on alustanud uurimist nelja riikliku ajalehe suhtes, mis avaldasid surma saanud prokuröri pildid. Peaminister Ahmet Davutoglu märkis, et fotode levitamine ei olnud aktsepteeritav.
Parlament võttis märtsis vastu seaduse, mis lubab valitsusel keelustada veebilehed ilma kohtu loata.
“Sotsiaalmeedia keelustamine on järjekordne ebaproportsionaalne vastus pressi- ja kõnevabaduse piiramiseks,” sõnas Euroopa Parlamendi Hollandi saadik Marietje Schaake Twitteris.
“Kui sotsiaalmeedia lehtede keeld jätkub pikemat aega, siis saab sellel kindlasti olema mõju mobiilioperaatorite kasumitele, kuna enamus mobiilsest andmesidest kasutatakse sotsiaalmeedia peale” märkis Teb Investment analüütik Toygun Onaran.