Fed testib turu kannatlikkust
Harva juhtub, et ühe keskpanga poliitiline avaldus toob nii palju tähelepanu. Juba nädalaid pole analüütikud ja investorid rääkinud muust, kui sellest, kas Föderaalreserv tõstab sellel nädalal intressimäärasid või ootab sellega veel.
Eile saabus lõpuks vastus: intressimäärad jäetakse praegu tõstmata, vahendab Bloomberg.
Ühest küljest ei oma see otsus nii suurt tähtsust, kui selle ümber toimuvast võiks järeldada. Täpne intressimäärade tõstmise ajastus – olgu see sellel või järgmisel kuul või hoopiski hiljem – ei oma väga suurt tähtsust. Olulisem on hoopis intressimäärade muutmise pikaajaline graafik peale rahanduspoliitika normaliseerumist ning Föderaalreservi avalduste ja sammude selgus.
Majandus jätkab vaikselt tugevnemist. Augustis kukkus töötusemäär 5,1%-ni. Aasta tagasi oleks seda vaadatud kui “täielikku tööhõivet” – seis, kus nõudlus töötajate järele sunnib palkasid tõstma, millele järgeb toodete ja teenuste kallinemine.
Föderaalreserv peab aga arvesse võtma ka rahanduspoliitika viivitusi. Kui oodata selle ajani, mil inflatsioon liigub kiiresti 2% sihini ja mitte midagi ette võtta, siis ollakse juba selle edasiliikumise peatamisega hiljaks jäädud.
Nagu Föderaalreservi juht Janet Yellen ütles oma pressikonverentsil tehtud avalduses, on ettenägelikkus teatud määral oluline.
Finantsmaailm vajab juhti ning mittetoimiv Kongress ei ole suutnud seda pakkuda. Keskpangal peab olema kontroll ja juhiroll.
Hiljutised aktsiaturgude korrektsioonid on nõudlust kahandanud. Tarbijate kindlustunne, mis on tuleviku nõudluse hea indikaator, on langenud; inflatsioon on jätkuvalt oodatust madalam.
Yellen on öelnud, et otsus tõsta intressimäärasid sõltub majandusandmetest, kuid küsimus on – millistest andmetest?
Mida kauemaks jääb majandus nö null-alampiirile, isegi, kui tootmismahud ja tööhõive jätkavad kasvu, seda suurem on segadus ja risk, et see mõjutab finantsstabiilsust. Kannatlikkusel on ka piirid.