Psühholoogiadoktor: investor ankurdab end ise lõksudesse

Turgudel juhtub palju asju lihtsalt rumalusest, tähelepanematusest, valeinformatsioonist või emotsioonidest tingitud otsustest. Psühholoogiadoktor Eva-Maria Kangro lisab sellesse ritta ka alusetu kindlustunde, põhjendamatu lootusrikkuse, ülemõtlemise ja impulsiivsuse. Ta räägib, mis võib investori peas toimuda ja kuidas see võiks turgude liikumist mõjutada.

Kas inimese aju on loodud investeerimiseks?

Miks mitte. Inimene on võimeline lükkama edasi hetkehüve kaugemal terendava suurema kasu nimel. Eks sageli nii ongi, et kes ei riski, see šampanjat ei joo. Ainus häda on siin see, et enamik inimesi talub väga halvasti määramatust, mida investeerimine aga just eeldab. Ka juhuse olemasoluga leppimine paistab teinekord olevat vaid teadlaste ja skeptikute pärusmaa. Ja siit hargnebki psühholoogilises plaanis huvitav muster, kus aju asub looma kompensatsiooniks kindlustunnet, justkui oleks olukord kontrolli all ja mõjutatav. Ankurdutakse lihtsate seletuste külge, mille funktsioon on inimest rahustada, luua näiline peremehetunne, olgu argumendiks müstiline aimdus, enamuse eeskuju või statistilist jõudu mitteomavad seosed nagu näiteks börsiliikumised.

Esimene nõuanne on ennast selleks ette valmistada, mis tähendab selget ja ausat teadvustamist, et kaotus on täiesti reaalne võimalus.

Teiseks tasub võtta vastu otsus, et sina juhid oma emotsioone, mitte nemad sind. Tark juht kuulab ära, aktsepteerib ja suunab lahendusele, ei süüdista ega ignoreeri.

Kolmandaks, nii ängistav kui see ka ei tundu, kaotust tuleks võtta kui õpetlikku kogemust, kahetsevatesse mõtetesse kinnijäämisest ei ole vähimatki abi.   

Miks tahavad inimesed saada miljonäriks?

Eks siin on erinevaid mõõtmeid. Raha on selles mõttes huvitav nähtus, et ta on ühtaegu konkreetne ressurss, mis omab kõige elementaarsemat vahetusfunktsiooni, samas kannab see eneseteostuse ja staatuse sümbolina ka tugevat emotsionaalset tähendust.

Paljudele annab suur rahahulk võimaluse saavutada kindlustunne ja sõltumatus igapäevaelu rittaseadmise mõttes, teistel on esiplaanil vajadus end sotsiaalselt määratleda ning kolmandatele on rahakeerutamine intellektuaalselt nauditav protsess ja eneseteostus.

Kokkuvõttes tahab inimene olla iseendaga rahul ja õnnelik. Selles on rahalistel saavutustel kindlasti oluline, ent mitte kandev roll. Miljonäride hulgas on samavõrra õnnelikke ja õnnetuid kui veidi tagasihoidlikuma pangakontoga inimeste seas, küll aga tunnevad end keskeltläbi õnnetumana need, kes peavad saama hakkama toimetuleku piiril. Seega pole ime, et miljonäriks saamisest unistavad eelkõige inimesed, kelle elujärg on keskmisest kehvem.

Investeerimisraamatu „The Intelligent Investor“ autor Benjamin Graham väidab, et investeerimise edu ei sõltugi nii palju teadmistest kui inimese isikuomadustest. Mida teie sellest väitest arvate?

Investori teadmiste ja kogemuste kõrval mängivad tema isiksuslikud soodumused kindlasti olulist osa, nii nagu ka õpetaja, advokaadi, disaineri või mis tahes teise ameti puhul. Eduka investeerija eeldused on kõrge enesedistsipliin ja kannatlikkus, väga hea frustratsioonitaluvus ja rahulik meel, suutlikkus kiirelt tähelepanu ühelt teisele suunata ja otsuseid vastu võtta, ta on intellektuaalselt uudishimulik, paindlik, optimistliku loomuga ja seltsiv, võttes aga otsuseid parema meelega vastu isepäi kui teiste eeskujul.

Ebaõnnestumisi tuleb enam ette nendel investeerijatel, kellel on kalduvus viivitada ja venitada või kes on impulsiivsed reageerijad. Viimaseid on börsil palju.

Mida jääb investoritel finantspsühholoogias vajaka?

Investori tähelepanu on suunatud peaasjalikult sellele, mida ta teeb -tehingule, selle kasulikkuse analüüsimisele, liikumiste prognoosimisele ja jälgimisele jne. Psühholoogiast on abi aga mõistmisel, kuidas juhtida peas toimuvat võimalikult tulemuslikult. Olles teadlik lõksudest, mida aju endale seab, on võimalik neid vältida või vähemasti ära tunda. Iseenda läbi ja lõhki tundmine ongi kõige tähtsam moment.

Tavalised komistuskivid on näiteks võimaliku kaotuse pärast ette ülemuretsemine ja teisalt paindumatu enesekindlus – mõlemad pidurdavad loovat ja kriitilist mõtlemist. Veel ühe tüüpilise veana ennustatakse näiteks mõne fondi edukust selle viimaste liikumiste põhjal, mis viitab meie kalduvusele ületähtsustada vahetus läheduses toimuva mõju. Ja nii edasi.