Iraani tärkaval idufirmade maastikul teevad ilma naised

Tüüpiline müüt Iraani naiste kohta kõneleb seda, et kuigi naised on nähtavad, pole neid ühiskonnas kuulda. Naistele rakendub mitmeid piiranguid, näiteks ei tohi nad autoga sõita ning pole vast üllatav, et ka ettevõtlusse sisenemine jääb neile pelgalt unistuseks.

Tegelikkus on aga hoopis teistsugune. Naised on Iraanis ettevõtteid juhtinud juba mitmeid aastaid: paljud tegutsevad nii nafta- kui gaasisektoris, aga ka kaevandusäris ning uusima valdkonnana on esile kerkinud tehnoloogia. Ja tundub, et naised haaravad Iraanis veelgi enam võimu: valdav enamus insenerierialal ülikooli lõpetanuist on naised. See omakorda tähendab, et idufirmade kultus jõuab ka Iraani ning seal teevad ilma naised, kirjutab Forbes.

Toome näite. 20aastane Ghonche Tavoosi arendas hiljaaegu äpi nimega Lendem, mille abil saavad inimesed üksteisele tarvilikke asju laenata. Samuti tuletab äpp kasutajale meelde, millal ta peaks laenatud asja tagastama ning garanteerib, et asi ka oma omanikuni jõuaks.

Naiste tee ettevõtlusse

Lugu, kuidas Iraani naised ettevõtlusse tee leidsid, on mõneti muinasjutuline. 

1979. aasta revolutsiooni tulemusena muutus Iraani ühiskond äärmiselt religioosseks, naiste õigusi piirati märkimisväärselt. Siis aga sai majandus suure hoobi ning meestel ei jäänud muud üle, kui pere elatamiseks ka oma naine tööle saata. Samal ajal püüdis Iraani valitsus aga ka Läänega võistelda. See omakorda tähendas, et Iraanis loodi tasuta ülikooliharidus ning rajati teaduse ja hariduse edendamiseks mitmeid uusi õppehooneid. See omakorda tõi kaasa selle, et naiste jaoks muutus haridus kättesaadavamaks kui varem.

Mitmed eksperdid on väitnud, et Iraani tänapäeva võrdõiguslikkusele suunatud ühiskonna alged ulatuvadki tagasi 1980. aastatel peetud Iraani-Iraagi sõtta.

Iraanis olla tänapäeval üsna tavaline, et kui naisel on kõrge positsiooniga töökoht, hoolitseb laste eest mees. Erinevad uuringud, mis on kirjeldanud ja analüüsinud naiste ja meeste kodust elu, viitavad, et naised ja mehed on omavahel võrdsed partnerid.

Tõsi, kõige selle ilusa taustal peab siiski nentima, et naistele rakendub endiselt palju vähem õigusi kui meestele. 2013. aastast võimul olnud Iraani president Hassan Rouhani on lubanud, et taoline olukord muutub. Oma valimislubadustes käis Rouhani muuseas välja ideid naiste ja meeste võrdsetest võimalustest, aga ka naiste õiguste laiendamisest. Küll aga pole Iraani kõrgeim liider ajatolla Ali Khamenei riigi moderniseerimisest eriti vaimustuses ja eelistab säilitada praeguse olukorra.

Tahavad tegutseda

Status quost pole huvitatud aga eespool mainitud Tavoosi, kes rõhutab, et õppimine ja arenemine on tema jaoks väga põnevad. „Iraanis on kummaline, et ma käin tööl ja õpin ülikoolis. Ma ei saa oma sõpradega välja minna, kuid ma armastan seda – ma tõesti armastan töötamist ja mul on suurepärane meeskond. Uue generatsiooni inimestele tõesti meeldib töötamine. Nad tahavad kulutada oma teenitud raha ning mitte loota oma vanemate abile. Selline mõttelaad levib üha enam,“ jutustas Tavoosi.

Ettevõtja Hamidreza Ahmadi lausus, et kuigi naised on Iraani tehnoloogiatööstuses veel alaesindatud, pole see probleem omane üksnes Iraanile. „Me peaksime aktiivselt naiste osaluse kasvule kaasa aitama, samuti võiks naistele kuuluda ettevõtete juhtkondades kindel protsent juhatuse liikmete kohtadest. Ma usun, et me näeme selliseid arenguid üsna pea,“ arvas ta.