• OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
  • OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
Starbucksi jälgivale investorile on saabumas huvitav hetk, kus tuleb otsustada, kas ettevõtte kasvuplaanid täituvad ka edaspidi, eriti kas Hiina aeglustuv majanduskasv loob ikka kõige soodsama keskkonna ambitsioonikale laienemisele.
Starbucksi kohvik
  • Starbucksi kohvik
  • Foto: EPA
Kohvikuketi aktsia hinnatõus on viimastel kuudel peatunud, kuid ettevõtte juhid hauvad üha uusi laienemisplaane. Viimati teatati kavatsusest siseneda Itaalia turule.
Ilmselt ei osanud kolm Seattle’i haritlast, kes 1971. aastal kohviubadega kauplema hakkasid, ettegi kujutada, et nende pisikesest poest kasvab ülemaailmne suurettevõte, millele kuulub rohkem kui 23 000 kohvikut 67 riigis.
Algus ei olnudki väga lennukas. Seattle’ist väljapoole jõudis firma alles uue omaniku, praeguse tegevjuhi Howard Schultzi käe all 1980. aastate lõpus, kuid edasine kasv oli tormiline. Kui Schultz 1992. aastal ettevõtte aktsiad börsile viis, oli käive kasvanud ühelt miljonilt 73 miljonile dollarile.
Kohvikukett on välja arendanud tugevad kaubamärgid ja globaalse tegevusvõrgu ning mitmekesistanud äri erinevate allüksuste kaudu. Rahaline seis on Starbucksil tugev ning võlakoormus väga madal (netovõla suhe kulumieelsesse kasumisse kõigest 0,16). Ettevõtte omakapitali tootlus kerkis 2015. aastal 47,4 protsendini.
Starbucksi majandusnäitajad
  • Starbucksi majandusnäitajad
Võimalused ja ohud
Juba mainitud tegevuse laiendamine Hiinas ja mujal maailmas on ettevõttele strateegiliselt tähtis, kuna praeguse seisuga sõltub Starbucks endiselt ülemäära USA turust, mis andis 2014. aastal 73% ja 2015. aastal 70% ettevõtte kogukäibest. 2016. aastal avada plaanitavast 1800 uuest kohvikust asuksid 700 USAs, 900 Aasia maades, 200 mujal maailmas.
Maailma majanduse käekäik võib Starbucksi kui konkurentidest kallimat jaemüüjat tugevamini mõjutada. Starbucksist paremal hinnatasemel võivad konkurendid pakkuda isegi paremat kohvi, näiteks tunnistas Consumer Reportsi kliendiuuring 2007. aastal McDonald'si kohvi Starbucksi omast paremaks. Olulist efekti annab ärile praegu ka kohviubade madal kokkuostuhind, mis ei pruugi pikas perspektiivis nii jääda. Samuti ei saa tulevikus välistada ulatuslikumaid teavituskampaaniad kohvijoomisega seonduvatest terviseriskidest.
Tehniline nõrkusehetk?
Viimase aastaga on Starbucksi aktsia kallinenud 25% ehk samuti konkurentidest kiiremini. Septembris alanud majandusaasta esimese kvartali tulemused siiski investoreid enam rõõmust rõkkama ei pannud ja ettevõtte teise kvartali ootused jäid samuti konsensuse tasemele alla. Seda vaatamata uuele kvartaalsele rekordkäibele 5,4 miljardit dollarit, mis on aasta varasemast 12% kõrgem.
Viimase kuu ajaga on Starbucksi aktsia konkurentide aktsiahindade keskmisele muutusele 4% alla jäänud. Oktoobrikuisest tipust on aktsia hind läbinud 15protsendise korrektsiooni. Ent analüütikute seas valitsevad aktsiale endiselt ostusoovitused. 23 analüütikut on ettevõtte suhtes optimistlikud ja vaid 6 neutraalsed. Aktsia keskmine 12 kuu hinnasiht on 68,15 dollarit.
Konsensuse kohaselt peaks kasvutempo pidurdumine olema niisiis ajutine ja ettevõte jätkab oma 25aastast võidukäiku. See omakorda võiks tähendada, et ühel päeval realiseeritakse ka ammune plaan siseneda Eesti turule.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele