Harju Elektri juhid näevad head aastat

Harju Elektri esimese kvartali käive oli 11,8 miljonit eurot. Käive kasvas aastataguse ajaga võrreldes 7%. Puhaskasum ulatus 0,32 miljonile eurole ja ka see tegi aastaga suure hüppe.

LHV vanemanalüütiku Joonas Joosti sõnul polnud LHV Harju Elektri brutokasumi marginaali parandamise väljavaadete suhtes väga optimistlik, mistõttu oli hea üllatus, et ettevõte vähendas kulusid ja muutus tõhusamaks. Samuti osutus ettevõtte 7,4% käibe kasv võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga suuremaks kui prognoositud 2,0%. Mõlemad positiivsed asjaolud andsid Joosti sõnul kokku tulemuseks 2,1 miljoni eurose brutokasumi, mis oli 19% või 0,3 miljonit eurot suurem kui LHV eeldas. Ühtlasi on see 21,8% parem tulemus kui aasta varem.

Joost lisas, et kui võrrelda kasumi kasvu protsentides, tuleb meeles pidada, et 1844% puhaskasumi kasv kujunes äärmiselt madala võrdlusbaasi tulemusena. Nimelt oli eelmise aasta esimese kvartali puhaskasum vaid 16 000 eurot.

Harju Elektri nõukogu liige Endel Palla on ettevõtte tulemustega rahul. „Meie tööstusharus on tugev hooajalisus ja tavaliselt on esimene ja neljas kvartal alati kehvemad. Tänavu olid tulemused päris kopsakamalt paremad kui mullu,“ ütles ta.

Tulemustega jäi rahule ka Harju Elektri juht Andres Allikmäe. „Kui on edasiminek, siis miks ei peaks olema rahul,“ ütles ta. Tema sõnul suudeti kasumit ja käivet kasvatada vaatamata heitlikele turgudele.

Harju Elekter investeeris kolme kuuga põhivarasse kokku 0,05 miljonit eurot. Suuremad investeeringud on kontsernil plaanis teha selle aasta teisel poolel. Allikmäe rääkis, et peamiselt investeeritase kinnisvarasse. Ta ütles, et ettevõte arendab Allika tööstusküla, kuhu tuli eelmisel aastal esimene klient. Praegu alustab Harju Elekter seal kahe uue projektiga. Samuti on Allika tööstuskülla kavas teha jaotatav ärihoone.

Palla lisas, et samuti kavatsetakse investeerida firmadesse. „Uurime, kelle osalust enda alla liita ja kuhu investeerida. Vaatan sellesse aastasse igal juhul positiivselt,“ ütles ta. Palla usub, et selle aasta teine pool tuleb veel edukam kui esimene. „Üldkoosolekul oli näha, et aktsionärid on rahul ja kõik läheb hästi,“ ütles ta. Investeeringute plaan on tema sõnul umbes 6 miljonit eurot.

Allikmäe jäi tuleviku prognoosimisel tagasihoidlikumaks. „Sellest on veel vara rääkida. Kui varem nägime umbes kolmveerand aastat ette, kuidas ettevõttel läheb, siis nüüd on nägemisulatus väiksemaks jäänud,“ ütles ta. Siiski nentis ta, et märke heaks käekäiguks on. „Maailm hakkab mõne koha pealt taas ellu ärkama,“ ütles ta.

Müügitulust 89% sai ettevõte tootmise segmendist. Kinnisvara ja muud tegevusalad andsid kokku 11% müügimahust. Tootmise segmendi müügitulust omakorda andis 94% elektriseadmete müük. Elektriseadmete müük kasvas aastaga 11%. Renditulu suurenes samal ajal 8% ja see oli tingitud eelkõige Allika tööstuspargis tootmishoone valmimisest mullu juunis.

Kontserni suurim turg Soome kasvas aastaga 20%. Esimeses kvartalis müüdi 63% ettevõtte toodetest ja teenustest Soome turule. Harju Elektri teatel on enamik kontserni ettevõtteid suutnud oma müügimahtu Soome turule kasvatada. Kontserni juhtkonna tänavuste prognooside järgi suureneb Soome turu osakaal veelgi.

Aastaga on tõusnud müük Rootsi turule 160% ehk 0,49 miljoni euro võrra. Allikmäe sõnul on müük Rootsi väga hea, kuid Soomes on äritegevus parem.

Esimeses kvartalis ulatus ettevõtte puhaskasum 0,32 miljonile eurole. Mullu samal ajal oli see vaid 0,02 miljonit eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli esimeses kvartalis 0,02 eurot.

Harju Elektri äritegevuse kulud kasvasid esimeses kvartalis aastaga 4%. Müüdud toodete ja teenuste kulu suurenes 5% ning turustuskulud 5,6%. Üldhalduskulud olid võrreldava aja näitajast 0,08 miljonit eurot väiksemad.

Ettevõtte juhtkonna teatel on eelmise aasta teises pooles alanud tootmise optimeerimine kontserni Eesti ettevõtetes toonud kaasa töötajate arvu vähendamise. Tänavu esimeses kvartalis töötas ettevõttes keskmiselt 453 inimest, mis oli keskmiselt 14 töötajat vähem kui mullu samal ajal. Allikmäe märkis, et ettevõttel pole siiski eesmärki töötajate arvu vähendada, sest soovivad oma tegevust siiski laiendada ja kasvatada.

Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 2,37 miljonit eurot ja keskmine töötasu kuus ühe töötaja kohta oli 1 747 eurot. Tööjõukulud kahanesid aastaga 4,5% 2,95 miljoni euroni.