Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink on teise kvartali majandustulemusi kommenteerides ilmselgelt kõige vähem rahul sellega, et ühest küljest jõudis lõpule riigikohtu otsusega vaidlus TREV2ga Koidula piirpunkti ehituse üle, kuid see avaldas mõju majandustulemustele.

Vink meenutas, kuidas TREV2 jättis Nordeconi nendes töödes partnerina üksi ja lahkus objektilt ning kuidas nad pidid väga pingelise ja keerulise objekti oma täiendavaid ressursse kasutades lõpuni ehitama. Vaidlus käis tema sõnul selle üle, et need kulud oleksid kaetud.„Pikas juriidilises jadas saime küll positiivse kohtulahendi, aga rahalises mõttes olime sunnitud suurusjärgus 300 000 eurot korstnasse kirjutama, mis meie tulemust mõnevõrra vähendas,“ rääkis Vink nördinult.

Talle teeb meelehärmi, et riigile õigeaegselt ja korrektselt ning kvaliteetselt üle antud Koidula piiripunkt annab veel mitu aastat hiljem aktsionäridele sellise tagasilöögi. Rõõm on tema sõnul tõdeda, et omal ajal tehti õige valik – jätkata üksinda ja lepingud lõpetada. „See ei olnud kolme kvartali majandustulemuste resultaat, vaid ajalooliselt kerkinud miinusnumber,“ kinnitas Vink.

Tegelikult teeb Vingile rõõmu see, et Nordecon on suutnud valitud strateegiast kinni pidada: ettevõte pole tormanud lihtsalt niisama kuskile lepingusse, vaid on ikkagi püüdnud hinnata riske ja suutnud lepinguportfelli üksjagu suurendada. „Suhteliselt kindlama tundega saab tulevikku vaadata,“ lausus Nordeconi juht. „Võimalusi tööd saada on üksjagu ja inimestel tööd on.“  

Vink hindas Nordeconi jaoks turuolukorda pigem soodsaks, liiga optimistlik ta ei ole. Vingi sõnul püüavad nad igas segmendis hästi hakkama saada. Hoonete osakaal on Vingi hinnangul praegu liiga suur, viimasel poolaastal lausa 79%, rajatisi on ainult 21%. Kaua oodatud Euroopa abirahadega seotud projektid, kus üsna suur hulk peaks olema rajatiste pool, peaks andma ka Nordeconile hea võimaluse.