Endine Föderaalreservi juht Ben Bernanke usub, et poliitikud peaksid tõsiselt kaaluma negatiivsete intressimäärade rakendamist.
- Janet Yellen ja Ben Bernanke Foto: EPA
Janet Yelleni eelkäija ei usu, et tema endised kollegid peaksid kiirustama üliagressiivse poliitika kasutusele võtmisega. Tema sõnul ei ole aga kõiki Fedi käsutuses olevatest
majanduskasvu soodustavatest võimalusest negatiivsete intressimäärade kasutuselevõtt üldsegi mitte nii dramaatiline kui see võib näida.
“Oleks ülimalt kasulik, kui keskpangad arvestaksid ka teiste poliitikutega, eriti fiskaalpoliitika kujundatega ning võtaksid enda kanda osa majanduse stabiliseerimise koormast järgmise majanduslanguse ajal,” kirjutas Bernanke.
“Inflatsioonisihi tõstmise võimalus peaks olema osa sellest diskussioonist. Kuid praegusel hetkel on veel liiga vara välistada alternatiivseid või muid lähenemisviise, sh võimalust rakendada negatiivseid
intressimäärasid.”
Keskpankurid Euroopas ja
Jaapanis on juba rakendanud negatiivseid intressimäärasid eesmärgiga stimuleerida oma riikide majanduskasvu.Tulemused on olnud seinast-seina, kuid üldiselt on inflatsioonitasemed jäänud muutumatuks ning majanduskasv on jätkuvalt aeglane.
Föderaalreserv on teemat arutanud, kuid Yellen on öelnud, et lähiajal negatiivseid intressimäärasid rakendada ei kavatseta. Föderaalreserv hoidis majanduslanguse tingimustes intressimäärasid nullilähedasel tasemel enam kui seitse aastat. Kõige märkimisväärsem null-määrade efekt oli aktsiaturu buum, kuid majanduse taastumine oli halvim alates suurest depressioonist.
Negatiivsete intressimäärade küsimus on kõne alla tulnud selles kontekstis, et mida võiks Fed teha, kui peaks ilmnema järjekordne majanduskriis. Praegune intressimäär on kõigest 0,25-0,5% ning see jätab keskpangale väga väikse mänguruumi.
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.