"Rumalal" professoril oli indeksfondide osas õigus

1973. aastal kirjutas Princetoni professor raamatu „A Random Walk Down Wall Street“. Ta kirjutas, et „kinniseotud silmadega ahv, kes loobib aktsianimekirjade pihta nooli, suudab valida investeerimisportfelli sama hästi kui eksperdid“. Ta arvas, et suurem osa investoritest ei suuda turgu pikaajaliselt edestada ning parem mõte on investeerida mõnda madalate teenustasudega fondi, mis hoiab populaarse indeksi aktsiaid. Probleem oli aga selles, et jaeinvestorile polnud keegi sellist fondi loonud.

Fondihaldaja Vanguard võttis lõpuks asja ette ja tegi kolm aastat hiljem esimese indeksfondi. Tol ajal Fidelity Investmentsi juhina töötanud Ned Johnson ei uskunud, et see võiks töötada. „Ma ei usu, et suurem mass investoritest rahuldub eesmärgiga saada vaid keskpärast tootlust,“ ütles ta.

Asjad muutusid alguses aeglaselt, aga hiljem vägagi kiiresti. Vanguardi loodud fond, mis järgis S&P 500 indeksit, kogus esimese 20 aastaga 3 miljardit dollarit investorite raha. Selle aasta 31. augustil sai fond 40 aastaseks ja tänaseks on sinna paigutatud juba 200 miljardit dollarit. Tegemist on maailma suuruselt kolmanda investeerimisfondiga – kaks esimest kohta on hõivatud samuti Vanguardi indeksfondide poolt.

Ajaperioodil 2007-2015 toimus indeksfondidesse raha neto sissevool, aktiivsed investeerimisfondid (aktiivne investeerimine tähendab seda, et sa valid aktsiaid ükshaaval) aga hoopis kaotasid raha. Nüüdseks on umbes 34 protsenti kõigi fondide rahast pandud indeksitesse. Fidelity usub jätkuvalt aktiivsesse fondijuhtimisse, aga investeerimisfirma on loonud ka oma indeksfondid, mida ta aktiivselt ka reklaamib.

Sellise idee levitajaid võeti kunagi ketseritena või arvati, et nad on lihtsalt rumalad. Nüüd saavad paljud aru, et neil oli tegelikult õigus,“ ütles Malkiel, kes on nüüdseks Princetonis majandusteaduse emeriitprofessor. Kehvad tulemused on aktiivselt juhitud fondide elu raskeks teinud.

S&P Globali avaldatud andmetest selgub, et vähem kui 15 protsenti aktiivselt juhitud investeerimisfondidest, kes ostavad kõrgema turuväärtusega aktsiaid, on suutnud viimase 10 aasta jooksul turgu ületada. Indeksfondid pakuvad investorile üldise turu tootlust, millelt lähevad maha ka teenustasud. Iga-aastased tasud on üldjuhul vähem kui 0,10 protsenti varadest. Aktiivsete aktsiafondide keskmine teenustasu on aga 1,3 protsenti varadest.

84aastaseks saanud Malkiel on nüüd investeeringute juht ettevõttes Wealthfront. Tegemist on Silicon Valley idufirmaga, millest on saanud üks juhtivaid robotnõustamise pakkujaid. Robotnõustajad ehitavad automaatseid investeerimisplaane, mis jaotavad raha erinevate indeksfondide vahel. Selline teenus on tavalisest nõustamisteenusest kordi odavam.

„Indeksfondid vähendasid investeerimisega seotud kulusid. Robotnõustajad vähendavad nõustamisega seotud kulusid,“ ütles Malkiel, kes on töötanud 27 aastat ka Vanguardi juhatuse liikmena. „Üks asi on kindel – mida vähem ma maksan vahendajale, seda rohkem jääb mulle alles,“ ütles ta.

Vanguardi asutaja Jack Bogle ütles, et Malkiel oli „nende ajaloo parim direktor“. Wealthfronti tegevjuht Adam Nash nentis, et professor mängis kriitilist rolli ettevõtte ühe tähtsaima toote loomisel, mis aitas investoritel maksudega seotud kulusid vähendada.

Automatiseeritud nõustamine on Malkieli sõnul jätkuvalt suhteliselt väike äri, aga ta arvab, et sarnaselt indeksfondidele on skeptikud sunnitud tulevikus tunnistama, et tegemist on õige lahendusega.