Uuringufirma DGAW juht Stefan Müller ütles, et vaid Saksamaa valitsuse sekkumine saab Deutsche Banki kollapsist päästa.
Müller on kritiseerinud panga tegevjuhti John Cryanit ning väitnud, et viimasel pole õrna aimugi, kuidas pank hädadest välja aidata. Pank on meediale korduvalt öelnud, et nad on olukorraga kursis ning muretsemiseks pole põhjust. Samuti on Deutsche Bank lubanud, et neil on piisav abifond oma probleemide lahendamiseks.
Müller, kes ise ühtegi panga aktsiat ei oma, väitis, et Saksamaa kantsler Angela Merkel käskis ilmselt Cryanil Saksa meediale intervjuu anda ning väita, et riigiabi pole pangale taas elu sissepuhumiseks vajalik. Samuti väitis Müller, et Saksamaa valitsus küll väidab, et nad ei tõtta pangale appi, samas on selge, et mingi hädaabiplaan siiski on.
Müller tõdes, et igasugune riigi finantsabi Deutsche Bankile on kahtlemata raske otsus,
pidades silmas järgmisel aastal toimuvaid valimisi.Üldiselt pole analüütikud arvamusel, et valitsus hakkab panka toetama, samuti ei usuta, et sellest võiks alguse saada finantskrahh, nagu 2008. aastal.
“Ma ei usu, et sellest kujuneks midagi Lehman Brothersi sarnast. Pangad on üldiselt hästi kapitaliseeritud ning suudavad kohaneda šokkidega. Deutsche probleem pole kapitalis, selle probleem on pigem liiga suureks kasvanud kulutustes, mis tähendab, et pank pole enam nii kasumlik,” arutles ETX Capitali turuanalüütik Neil Wilson.
Lloyds Private Bankingi investeerimisjuht Markus Stadlmann lausus omakorda, et investorid ei tohiks Deutsche Banki hüljata. “Minu hinnangul on Cryan väga tugev juht ning suudab laeva kurssi muuta küll.
USA justiitsministeerium on esitanud Deutsche Bankile 14 miljardi dollari suuruse nõude, aga pank ütleb, et sellist summat nad nõus maksma ei ole.
Ameerika Ühendriigid süüdistavad Saksamaa suurpanka hüpoteegiga tagatud väärtpaberite emissioonist saadud ebaausas tulus. Deutsche Bank aga sellega ei nõustu ning vaidleb kahjunõudele vastu. „Meil pole plaaniski seda kõike omaks võtta,“ ütles Deutsche Banki esindaja täna Frankfurdis.
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.