SEB analüütik: kas tõesti jälle?!

Kui ma täna varahommikul ärgates telefoni järele haarasin, tabas mind deja vu viie kuu tagusest emotsioonist ja küsimus – kas tõesti jälle?! Tegemist on väga sarnase olukorraga Brexitile, kus tõenäosuslikult olid küsitluste tulemused üsna tasavägised, samas tunnetuslikult eeldas valdav enamik stabiilse stsenaariumi väljamängimist ehk vastavalt Euroopa Liitu jäämist ja Clintoni võitu. Selles mõttes võib öelda, et vigadest turud eriti palju ei ole õppinud ja taas hinnati olukorda valesti.

Nii kui keset ööd selgus Trumpi võit ühes suureks kaalukausiks peetud Florida osariigis, hakkasid turud vaagima Trumpi reaalset võiduvõimalust ja investorid hakkasid paigutama ümber oma positsioone. See tõi kaasa suure riskivältimise sentimendi, kus tõusid turvalised varaklassid, nagu kuld, Jaapani jeen ja võlakirjad, ning järsult langesid USA dollar, nafta ja börsiindeksid. Näiteks USA S&P 500 börsiindeksi futuurid langesid 5%, mis on maksimaalne päevane langus. See on ehe näide paanikast ja sellest, kuidas turud pole poliitiliste riskide hinnastamisel kuigi ettenägelikud.

Juba keskpäevaks on mitu varaklassi, mis esmalt tugeva languse läbi tegid, suuresti taastunud ning 50–100% esmasest reaktsioonist kustutanud. See on märk, et turuosalised peavad esmast reaktsiooni ülepingutatuks ja pigem püüavad kasu lõigata soodsatest ostukohtadest. Samas ei saa siin rääkida veel ostu- või müügisurvest, vaid eelkõige on tegu kaootilise volatiilsusega, millest pikaajalist mõju on raske välja lugeda. Järgmiste päevade jooksul, pärast esialgset paanikast, püüavad analüütikud ja investorid mõelda, mis on tegelikult Trumpi mõju erinevatele varaklassidele, püütakse leida konkreetseid sektoreid ja aktsiaid, mis võiks Trumpi poliitikast võita, ning väljuda nendest kohtadest, millele Trumpi poliitikal võiks olla negatiivne efekt.

Esimene mõju volatiilsusele vaibub esimeste päevade jooksul, kuid alles siis hakkavad ilmnema tegelikud trendid. Nii nagu toimus Brexitiga, oli esimene reaktsioon kiire, aga veel tänaseni, ja kahtlemata ka kuude pärast, avaldavad mõlemad sündmused turgudele suurt mõju. Suured teemad, mida jälgida, on keskpankade retoorika ja tegevused intressimääradega ja Trumpi järgmised sammud oma ideede elluviimisel, millest võiks välja lugeda tuge või vastupidi tõket konkreetsete sektorite või regioonide varadele.

Esimene reaktsioon börsi avanemisel oli sarnane ülejäänud maailma aktsiatega, börsi tabas müügilaine. Investorid on murelikud, mõeldes, mida toob kaasa Trumpi võit. Praegu nähakse selliseid riske nagu võimalikud tõkked väliskaubanduses ja kapitali põgenemine riskantsematest varadest, näiteks arenevatelt turgudelt, milleks võib pidada ka Tallinna börsi. Suures plaanis peegeldab Tallinna börs paljuski teisi maailma börse. Kui optimism peaks mujal siiski suurenema, siis juhtub suure tõenäosusega sama ka siin.

Trump on konkreetsem ja tõenäoliselt oma plaanide elluviimisel kindlam kui Clinton. Võib-olla on see just selline lähenemine, mida geopoliitiliselt ja majanduslikult ebakindlal maailmal praegu vaja on. Samuti on tema plaanide hulgas maksude ja mitme regulatsiooni vähendamine, mis vähemalt idee tasandil peaks ettevõtteid ja majandust turgutama.

Soovitan kindlaks jääda oma strateegiale ja mitte tegutseda lähtuvalt hirmust või ahnusest. Ehkki valitud president võib tekitada palju ebakindlust, siis on siin vähemalt üks kindluse aspekt ka – see fakt, et president on nüüd teada. Sellest lähtuvalt tasub mõelda selles suunas, milline võib olla päriselt Trumpiga kaasnev reaalmajanduslik mõju ühele või teisele regioonile, varaklassile või ettevõttele, ning seejärel teha kaalutletud otsuseid.