Lätti koliv õlleturg peletab välisinvestoreid?

A. Le Coqi juht Tarmo Noop on kindel, et aktsiisimuutus kahjustab A. Le Coqi tulemusi, kuid ei mõjuta nende emaettevõtet.  Foto: Eiko Kink
Indrek Mäe • 21. detsember 2016 • 6 min
Jaga lugu:

Plaanitav aktsiisitõus viib õlletootjate hinnangul ligi poole Eesti-sisesest õllemüügist lõunanaabrite juurde ning sunnib A. Le Coqi ja Saku emaettevõtteid Olvit ja Carlsbergi ümber suunama ka Eestisse tehtavad investeeringud.

„Võin kindlusega ennustada, et õlle jaehinna prognoositava 46protsendilise tõusu korral, mis tõstab pooleliitrise õllepudeli maksumuse 1 eurolt 1,46 euroni, muutub tulenevalt aktsiisivahest Eestis müüdava õlle hind Läti omast kaks korda kallimaks,“ tõdes Saku finantsdirektor Jaanus Kõusaar. „See tähendab, et 2,2kordse aktsiisitõusu tulemusena väheneb kodumaine müük järsult,“ lisas ta.

Kõusaare andmetel on Eesti õlleturu suurus praegu 90 miljonit liitrit ja long drink'ide ning siidrite turu maht 16 miljonit liitrit aastas. „Tuginedes heaoluriikide Taani ja Saksamaa vahelise piirikaubanduse kogemusele, suundub seoses aktsiisitõusuga Lätti eeldatavalt kuni 50 protsenti sellest turust ehk 53 miljonit liitrit,“ märkis ta. „Kui veel juurde arvestada, et Eesti põhjapiiril müüakse soomlastele ja rootslastele lahjasid alkohoolseid jooke 30 miljonit liitrit aastas ning nüüdse aktsiisitõusuga muutub hind sisuliselt samaks Soomega, siis kukub kordades ka põhjasuunaline müük,“ kirjeldas ta kahju suurust Eestile.

Kaotab riik, mitte emaettevõte

Kuigi Eesti-sisene müük väheneb järsult, ei mõjuta see A. Le Coqi juhi Tarmo Noopi hinnangul suurel määral õlletootjate emaettevõtete majandustulemusi. „Analüüsides piirikaubandusega riikide praktikaid, pole näha olulist negatiivset mõju tarbimisele, kui ainult üks naaberriikidest tõstab oluliselt aktsiise,“ selgitas ta. „Eesti ja Läti vahel hakkab olema kõige suurem aktsiiside erinevus kahe naaberriigi vahel Euroopa Liidus. See toob kaasa ennenägematu piirikaubanduse,“ ennustas Noop. A. Le Coqi emafirma Olvi Group aga tema hinnangul aktsiisitõusu tõttu ei kannata, sest kuigi Eesti õlletootja müük seetõttu oluliselt kahaneb ning tulemused kannatavad, kasvab samuti Olvi kontserni kuuluva Läti firma Cesu Aluse käive samavõrra või isegi rohkem.

 

Olvi turuväärtus on sõltumata aktsiisitõusudest kasvanud.
Olvi turuväärtus on sõltumata aktsiisitõusudest kasvanud.  Foto: Äripäev

Noop on veendumusel, et eelkõige kannatab aktsiisitõusu tõttu Eesti riik. „Siin vähem müüdud toodangult jäävad saamata nii aktsiis kui ka käibemaks,“ ütles ta. „Samuti saab riik meie pealt vähem dividendidelt makstavat tulumaksu, mõju Olvi tulemustele võib aga jääda marginaalseks,“ tõdes Noop.

Eesti Välisinvestorite Nõukogu esimees ning siinse rootslaste kogukonna üks liidreid Anders Hedman ütles Äripäevale antud intervjuus, et valitsuse maksumuudatused jätavad rahvusvahelise üldsuse ning välisinvestorite silmis väga negatiivse mulje. „Eesti on alati üritanud Skandinaavia maid kopeerida, kuid nüüd lähenetakse sellele väga valest otsast,“ ütles Hedman. „Maksud on just koht, milles Põhjamaad on Eestit endale eeskujuks võtnud ning nüüd pööratakse see pea peale,“ lisas ta.

Aur vales kohas

Hedman peab aktsiisitõusude põhjuseks huvigruppide ja bürokraatide survet. „Muudatuste taga on mingid väiksemad huvigrupid ning see on väga ohtlik, sest poliitikud peaks esindama neid valinud rahvast, mitte väikeseid survegruppe,“ sõnas ekspert. Ta lisas, et muudatuste tulemusena muutub maksusüsteem igal juhul investorite jaoks keerulisemaks. „Vanasti oli kõik läbipaistev ja see meelitas investoreid, jättis Eestist laheda riigi kuvandi, nüüd seda enam aga pole,“ ütles Hedman.

Kõusaar lisas, et aktsiisitõusuga vähendatakse niigi väikest vahet kangele ja lahjale alkoholile kehtestatavate maksude vahel. „Euroopa Liidu riikides on kange ja lahja alkoholi aktsiisi erinevus keskmiselt 3,1kordne, juba praegu on see näitaja Eestis Euroopa Liidu keskmisest madalam ehk 2,6 korda,“ selgitas ta. „See suunab aga inimesi kange alkoholi tarbimisele, milles oleme samuti Euroopa Liidu keskmisega võrreldes tuntavalt problemaatilisemad,“ ütles Kõusaar. Ta lisas, et lahja alkoholi tarbimisega samas Eestil teiste Euroopa riikide võrdluses probleeme ei ole.

Investeeringud suunatakse ümber

Kõusaare sõnul avaldab aktsiisitõus ja sellest tulenev kodumaise tarbimise vähenemine negatiivselt Saku käivet ja seeläbi ka kasumlikkust. „Täpseid arvutusi me muidugi alles teeme, kuid selge on see, et uus turusituatsioon, mis on meie juristide hinnangul ka põhiseadusvastane, sunnib omanikke ümber hindama oma investeerimisplaane,“ rääkis ta.

Ka Noop on seisukohal, et aktsiisitõus kukutab A. Le Coqi müüki, mis praegu annab ettevõtte emafirma Olvi kogutulemusest 35-38 protsenti. „Meile tähendab see töökohtade ja investeeringute kaotust, samas kui teises riigis tuleb samavõrra rohkem tööd teha“ tõdes ta, lisades et selline olukord pole normaalne ei riigi ega ettevõtluse jaoks.

 

Ka Carlsberg kasvatab turuväärtust.
Ka Carlsberg kasvatab turuväärtust.  Foto: Äripäev

Carlsbergi ja Olvi tegevjuhid on juhtinud peaministri tähelepanu sellele, et plaanitav aktsiisitõus võib nende investeerimissoovi Eestisse järsult vähendada. „Kui siiani on olnud meil Eesti riigiga väga head suhted, siis nüüd kardame, et viimased arengud uue valitsuse aktsiisipoliitikas omavad meie edasistele Eestisse tehtavatele investeeringutele, sealhulgas meie Eesti tööjõule ning riigi majandusele tervikuna väga negatiivset mõju,“ sõnasid Carlsberg Groupi juht Cees’t Hart ja Olvi tegevjuht Lasse Aho mõni nädal tagasi Jüri Ratasele saadetud ühisavalduses.

Suurimat probleemi nähakse ettevõtluskliima etteaimamatuks muutumises, mis raskendab oluliselt pikaajalise äristrateegia väljakujundamist. „Eesti parlament on varem võtnud vastu seadused, mille kohaselt tõuseb lahja alkoholi aktsiis kuni 2020. aastani igal aastal 10 protsenti – juba see on suur tõus, kuid eeldasime, et Eesti peab oma sõna ja rajasime oma plaanid sellele,“ selgitasid tegevjuhid. „Nüüd aga kavandatakse hoolimata väljalubatust tõsta aktsiise 14 kuuga rohkem kui 2 korda,“ viitasid Hart ja Aho sellele, et valitsuse ulatuslik ning ootamatu poliitikamuutus rikub ettevõtetele antud õigustatud ootuse printsiipi ega pole kooskõlas põhiseadusega.

„Me saame aru, et Eestil on vaja riigieelarvet täita, kuid nii seda ei saavuta,“ seisis ühisavalduses. „Globaalses konkurentsitihedas keskkonnas ellujäämiseks on vaja kindlustunnet ning investeeringute planeerimisel on etteaimatavus väga tähtis,“ lõpetasid Hart ja Aho Äripäeva valduses oleva kirja põhjal oma pöördumise.

Valitsus pessimismi ei jaga

Valitsus aga ei usu, et õlletootjate prognoosid kodumaise õllemüügi drastilise vähenemise kohta osutuvad tõeks. Valitsuse meedianõunik Ave Tampere ütles, et turuosaliste survel tehtud pessimistlikud prognoosid alkoholikaubanduse Lätti kolimise kohta pole siiani tõeks osutunud. „Praeguseks on teada, et 11 kuu seisuga on alkoholiaktsiisi laekunud 221 miljonit eurot,“ lisas ta.

Valitsusliit on Tampere sõnul endiselt üksmeelel, et Eesti elanike alkoholitarbimist peab piirama ning alkoholi hinnatõusu nähakse tõhusa tarbimist vähendava meetmena. „Lahja alkoholi aktsiismäära tõstmine on kange alkoholi aktsiisimäära tõusule alla jäänud ning valitsuse eesmärk on tõuse ühtlustada,“ selgitas Tampere. „Kuna keskmine sissetulek on kasvanud kiiremini kui näiteks lahja alkoholi hind, siis on lahja alkoholi taskukohasus suurenenud, samas kui kange alkoholi taskukohasus on jäänud samaks“ märkis ta.

Saku pressiesindaja Jan Jõgis-Laats kommunikatsioonibüroost Hamburg & Partnerid märkis veel, et Carlsbergi ja Olvi juhid pole peaministrile 5. detsembril saadetud kirja kohta praeguseks mingit tagasisidet saanud. Tampere aga kinnitas, et Jüri Ratas on koos rahandus- ning tervise- ja tööministriga valmis Carlsbergi ja Olvi esindajatega kohtuma. „Selleks, et täpsemalt selgitada Eesti alkoholiaktsiisi poliitikat,“ ütles Tampere. Jõgis-Laats lisas, et sel juhul jäävad õlletootjad peaministribüroolt ootama täpsemaid detaile kohtumise kohta.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt