Indrek Mäe • 14 märts 2017

Õlletootjad: aktsiisitõus viib töökohti

vasakult Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms, Carlsbergi asepresident Joao Abecasis, Olvi juht Lasse Aho ja A. Le Coci juht Tarmo Noop  Foto: Andras Kralla

Täna peaminister Jüri Ratasega kohtunud A. Le Coqi ning Saku Õlletehase emafirmade juhid tõdesid, et kui ettevõtluskeskkond muutub kehvemaks, võib neil väheneda ka vajadus Eesti tööjõu järele.

„Siiani oleme Eestit vaadanud kui välisinvestorite jaoks väga soodsa ettevõtluskliimaga riiki,“ rääkis Saku Õlletehase emafirma Carlsberg Grupi asepresident Joa Abecasis, kelle tööülesanne on tegeleda Lääne-Euroopa turgudega. „Seetõttu saame praegu pakkuda tööd 700 inimesele ja mõjutame ligi 4000 inimese sissetulekut ning oleme teinud investeeringuid üle 200 miljoni euro, mis on toonud valitsusele 90–100 miljonit eelarvelist maksutulu.“ 

Abecasis lisas, et valitsuse kavandatav ligi 70protsendiline aktsiisitõus võib vähendada toodangumahtu Eestis ning seetõttu langeb ka siinse tööjõu vajadus. „Kui äri on elujõuline, siis me kasvame ja palkame ka uusi töötajaid, kui areng on vastupidine, siis paraku väheneb ka meie palgal olevate töötajate number,“ rääkis Abecasis.

Mis puudutab aga Saku Õlletehase töötajate palku, mille ettevõtte juhatuse liige Jaan Härms lubas detsembris külmutada, siis nendesse suhtutakse valikuliselt. „On kindlasti valdkondi, mis satuvad raskesse seisu, samas on ka neid segmente, mis nii suurelt ei kannata – läheneme palgaküsimusele juhtumipõhiselt,“ lubas Abecasis. Ta lisas, et muutunud keskkond sunnib Carlsbergi kuluefektiivsusele. „Peame tõstma oma toodete kvaliteeti ja selle pealt kasumit võtma.“

Samas kinnitasid mõlema kontserni juhid, et Eestist lahkuda pole neil plaanis. „Oleme siinsel turul olnud väga pikalt ning tulnud selleks, et jääda,“ sõnas Abecasis. Olvi Grupi juhi Lasse Aho sõnul jääb ka nende tütarfirma A. Le Coq Eestisse alles.

Piirikaubandus vohab

Abecasise sõnul anti kohtumisel peaministrile mõista, et praegused vahendid juba niigi kahaneva alkoholitarbimisega võitlemiseks ei ole efektiivsed. „Tarbimine liigub piiri taha, nagu on juhtunud Saksamaa ja Taani piiril, ning selle näitel võin öelda, et Eesti ei saa oma aktsiise ikkagi lõpuks kätte,“ oli ta veendunud. „Samas me mõistame riigi soovi saada täiendavat maksutulu,“ lisas Aho.

Abecasis lisas, et eelnõus välja kuulutatud aktsiisimäärade korral muutuks Eesti ja Läti aktsiiside erinevus 2,5 korda suuremaks kui see on Taanis ja Saksamaal – riikides, kus aktsiisimäärade erinevus praegu on kõige suurem.

A. Le Coqi juhatuse esimehe Tarmo Noobi sõnul valitsus selgelt alahindab piirikaubanduse mõju. „Valitsuse ja meie arusaamades piiril käideldavate numbrite kohta oli suur lahknevus,“ tõdes ta. „Me näeme, et alkoholiturism Läti piiri äärde muutub regulaarseks,“ lisas Saku õlletehase juhatuse liige Jaan Härms.

Soositakse kanget alkoholi

Abecasis ja Aho rõhutasid, et toetavad vastutustundlikku alkoholitarbimist ning Eestis on viimastel aastatel selles vallas tehtud edusamme. „Austan Eesti kui suveräänse riigi õigust kujundada oma tervisepoliitikat, kuid ettevõtjatena eeldame, et regulatsioone ei muudetaks üleöö,“ sõnas Abecasis.

Õlletootjad tõid välja, et Eesti eristub teistest Euroopa Liidu riikidest negatiivselt kange alkoholi suure osatähtsuse poolest tarbimises. „Maailma Tevisekaitseorganisatsiooni (WHO) statistika põhjal on Eesti kange alkoholi tarbimise poolest Euroopas neljandal kohal,“ viidati sellele, et valitsus tegeleb lahja alkoholi aktsiise tõstes vale valdkonnaga.

Samuti tõid õlletootjad välja, et kangele alkoholile kehtivad aktsiisimäärad on Euroopa Liidu riikides keskmiselt 3,1 korda kõrgemad kui lahjadele alkohoolsetele jookidele kehtestatud määrad. Eestis on see erinevus praegu 2,6kordne ehk Euroopa keskmisest väiksem. „Uus eelnõu suurendas Eesti erinevust muust Euroopast oluliselt, viies Eesti Euroopas kange ja lahja alkoholi aktsiisimäära erinevuses tagantpoolt kolmandale kohale.“

Pall on riigikohtus

Selles, kas Olvi ja Carlsbergi investeeringud Eestisse vähenevad, jäädi äraootavale seisukohale. „Praegu on väga raske midagi numbrite ja mahtude kohta öelda, selge on see, et aktsiisitõus vähendab tarbimist,“ ütles Aho. „Leiame, et 1. juulist kavandatav aktsiisitõus ei ole põhiseaduspärane, ja loodame, et see olukord laheneb kiirelt,“ ütles Abecasis. Noop lisas, et väga palju sõltub sellest, mis otsuse teeb aktsiisitõusu põhiseaduspärasuse kohta riigikohus.

Nimelt on ka õiguskantsler Ülle Madise võtnud seisukoha, et nii järsk aktsiisitõus pole põhiseadusega kooskõlas, sest riivab ettevõtete õiguspärase ootuse põhimõtet. Kuna riigikogu õiguskantsleri seisukohaga ei arvestanud, jätkub vaidlus riigikohtus. „Me ootame seda otsust, palju sõltub sellest ning investeeringute jätkumine samas mahus pole meie kätes,“ märkis Noop. „See kõik võib päris palju tulevikus tehtavaid investeerimisotsuseid mõjutada.“

Ratas jäi endale kindlaks

Peaminster jäi ka kohtumise järel valitsuse senisele poliitikale kindlaks ning leiab, et aktsiisitõus on õigustatud. „Alkoholi tarbimise trend on küll langev, kuid jätkuvalt liiga kõrge – 2015. aastal tarbiti 8,7 liitrit alkoholi elaniku kohta,“ ütles Ratas pressiteate vahendusel. „WHO hinnangul toob tarbimine üle 6 liitri elaniku kohta kaasa olulise kahju rahva tervisele ning Eesti lähtub oma alkoholipoliitikas rahvusvahelise teaduspõhise info kohaselt kõige mõjusamatest sammudest, milleks on kättesaadavuse ja reklaami piiramine ning ravi pakkumine.“

Ratas tõi välja, et otseselt alkoholist tingitud surmade ja haiguste arv ei ole samaväärselt alkoholitarbimisega vähenenud ning seetõttu tuleb probleemidega edasi tegeleda. „Alkoholi tarbimise ja sellega kaasneva kahju vähendamiseks peab aktsiisitõus olema kiirem kui palgatõus,“ leidis ta. „Just seetõttu kiirendame lahja alkoholi aktsiisi tõusu.“

Sellegipoolest leppisid pooled kohtumisel kokku, et dialoog jätkub.

Hetkel kuum