Nafta hind alustas nädalat langusega

WTI toornafta hind kukkus 9 sendi ehk 0,2% võrra, 50,51 dollarini barrelist. Brenti toornafta kukkus 11 sendi jagu, 53,42 dollarile barrelist, vahendab MarketWatch.

Eelmisel nädalal tõusis nafta hind osalt nii Liibüa vähenenud naftatoodangu kui ka OPECi Kuveidi kohtumise tulemusena, millest selgus, et osad naftaleppele allakirjutanud, eesotsas Saudi Araabiaga, on nõus naftalepet juunis pikendama. BNP Paribase tooraineturgude strateeg Harry Tchilinguirian märkis, et Liibüa on suutnud oma naftatoodangu tõsta 700 000 barrelile päevas. “Kuigi augustis loodeti, et see tõuseb 1,1 miljonile barrelile päevas. Liibüa puhul on sellised tootmisseisakud tavalised. Hea uudis on aga see, et need seisakud hakkavad tulevikus ilmselt lühemad olema,” lisas ta.

Neile analüütikutele, kes ennustavad nafta hinna tõusu, on üheks argumendiks kindlasti ka USA naftatoodang, mis pole siiski suutnud kasvada nii kiires tempos, et täielikult katta OPECi leppest tulenevaid kärpeid. OPECi ametlikke andmed uurides selgub, et naftalepet täidetakse suisa 94%liselt.

Pigem nafta hinna langust ennustavad analüütikud märgivad seepeale, et OPECi lepet silmas pidades on tõenäoliselt oodata sisepingete suurenemist. Viimast põhjustavad eeskätt saudid, kes on küll naftatoodangut vähendanud, ent samas suurendanud eksporti. See on võimalik, kuna saudide endi naftanõudlus on vähenenud tänu maagaasi suuremale kasutusele.

“Saudi Araabia näol on tegu kindlasti võtmemängijaga, kuna paljud naftatootjad ei saagi suurendada tootmist ilma, et nad teeksid investeeringuid,” väitis investeerimisfirma Guotai Junani uuringute juht Grace Liu. Ta lisas, et kuigi Liibüa, Nigeeria ning Iraan on naftaleppele alla kirjutanud, on nende tegelik võimekus tootmist suurendada siiski üsna tagasihoidlik.