Fredy-Edwin Esse • 20. juuni 2017 kell 21:01

Kas rallivad turud muret ei tekita?

Janet Yelleni (vasakul) juhitavast USA Föderaalreservist ja Mario Draghi juhitavast Euroopa Keskpangast sõltub väga palju, mis hakkab juhtuma aktsia- ja võlakirjaturgudel.  Foto: EPA

Maailma aktsiaturud on sel aastal vallutanud uusi tippe, võlakirjad on ignoreerinud pessimistide prognoose ning isegi kuld, mis tüüpiliselt leiab poolehoidu siis, kui ajad on kehvad, on sel aastal kallinenud. Kuskilt ei paista, et selline ralli turuosalistes mingit muret tekitaks.

Sel aastal kujunenud olukord on kahtlemata omapärane, sest tüüpiliselt nii paljudel klassidel korraga hästi ei lähe, eriti kui maailma majandus koos juhtivate suurriikide majandustega nagu USA pole hoogu sisse saanud. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et volatiilsusindeks, millega kauplejad mõõdavad turul valitsevat hirmu, kukkus juuni alguses USA aktsiaturgudel viimase 24 aasta madalaimale tasemele.

Aktsiad on sedavõrd pikka aega järjest rallinud, et investorid on hakanud kasutama ära iga väikest langust võimalusena väärtpabereid juurde soetada. Hea näide sellest oli 9. juunil alanud USA tehnoloogaisektori suvine sooduskampaania, mis tõi kaasa kõigi suurte nimede nagu Apple ja Facebook aktsiate odavnemise. Kuid seegi kestis vaid kolm päeva, ülejäänud turg suutis oma taset hoida ning järsku olid need samad tehnoloogiasektori aktsiad atraktiivsed, sest nende hind oli veidikese langenud.

Analüütikute sõnul on maailma aktsiaturgude ralli sel aastal tulenenud eelkõige keskpankade massiivsetest stiimulitest. Hoides baasintressimäärasid madalal ning ostes triljonite dollarite ja eurode eest võlakirju, on USA Föderaalreserv, Euroopa Keskpank ja teised suured keskpangad aidanud tõsta võlakirjade hindasid. Kui võlakirjad kallinevad, siis aktsiad ja teised varaklassid muutuvad atraktiivsemaks, isegi kui nende hinnalipik ei näita seda otseselt välja.

Pessimistid või vähemalt ettevaatlikuma väljavaatega analüütikud on mures selle pärast, mis võib juhtuma hakata, kui Föderaalreserv jätkab bassintressimäärade tõstmise ja võlakirjade ostude tagasitõmbamisega. Veelgi olulisem on küsimus, mis siis saab, kui seda teevad ka teised keskpangad.

Raha on taas kuningas?

Vanasti võlakirjakuningana tuntud fondijuht Bill Gross hoiatas hiljuti enda investoreid, et nad ei satuks keskpankade tekitatud sinise taeva lummusse. Tema sõnul on kõik turud järjest enam riski all.

Suured institutsionaalsed investorid on alustanud osa panuste sissekasseerimist, müües osa investeeringuid või liikudes vähem riskantsematesse sektoritesse, ütles teleintervjuus CBSile Wells Fargo ülemaailmse varahalduse investeerimisjuht Kirk Hartman. “Kas minu enda portfellis on raha osakaal aasta algusega võrreldes kasvanud? Absoluutselt,” ütles Hartman, kes soovib, et võimaliku turu languse korral oleks tal raha, et osta aktsiaid tagasi.

USA aktsiaturgudel on firmade kasumid pärast 2015. aastat jälle kasvamas ning analüütikud prognoosivad, et S&P 500 ettevõtted kasvatavad sel aastal kasumit keskmiselt 10% ja saavutavad uue rekordtaseme.

Peale kasumite kasvavad ka käibed, mis on oluline märk, sest käibe kasv on jätkusuutlik ja loomulik viis kasumite suurendamiseks. Pärast kriisi keskendusid firmad eelkõige kulude vähendamisele ja aktsiate tagasiostmisele, et näidata teenitud kasumit aktsia kohta suuremana.

Aktsiad on harukordselt kallid

On veel lootus, et vabariiklaste kontrollitud kongress ja Valge Maja suudavad tõepoolest mingisuguse maksureformi läbi suruda, mis alandaks ettevõtete maksukoormust ja tooks kaasa veelgi suurema kasumite kasvu.

Nagu juuni teise nädala tehnoloogiasektori langus näitas, vist mingi mure siiski eksisteerib aktsiate valuatsioonide pärast ja see võib olla üks tegureid, mis paneb rallile lõpu. Kui mõõta S&P 500 hinnataset prognoositava 12 kuu kasumitega, siis viimase 10 aasta jooksul on USA aktsiad olnud vaid 1% ajast nii kallid nagu nad praegu on, selgus BMO Private Banki andmetest. Kasumite tõusu peab vaatama käsikäes aktsiate kallinemisega.

Võlakirjaturgudel käib endiselt kõik suuresti keskpankade taktikepi järgi. Aasta alguses 2,47% peal olnud USA 10aastase valitsusvõlakirja tootlus on praeguseks kukkunud 2,19%ni ja võlakirjade hinnad on tõusnud. Võlakirjade hinnad liiguvad vastupidiselt tootlusele. Keskmise võlakirjafondi tootlus on sel aastal 2,7%, mis on viimase viie aasta lõikes paremuselt kolmas aasta.

Mida teevad teised keskpangad?

Võlakirade väljavaate kohal ripub endiselt giljotiinina Föderaalreservi plaan tõsta baasintressimäärasid. Kuigi majanduskasv maailma juhtivas majanduses on ikka veel tagasihoidlik, siis tööturg on paranenud ja see on oluline osa otsuse langetamisel. Juuni keskel tõstis Föderaalreserv kolmandat korda pärast detsembrit määrasid ning teatas, et plaanib aasta lõpu poole hakata võlakirja investeeringuid vähendama.

Küsimus on selles, mida teevad teised keskpangad üle maailma. Euroopa Keskpank pole veel ameeriklastega samas positsioonis hakata mõtlema vaba raha koomale tõmbamisele, jaapanlased on sellest veelgi kaugemal ning Hiina keskpank otsustas lisaraha majandusse pumbata kõigest päev pärast Föderaalreservi otsust monetaarpoliitikat koomale tõmmata. Hiinlased on eelkõige keskendumas finantssektori stabiilsuse hoidmisele olukorras, kus võimud üritavad korrastada riigi segast ja riskantset finantssüsteemi.

“Ma olen rohkem mures võlakirjaturu pärast kui aktsiaturgude pärast,” ütles Hartman Wells Fargost. “Head ajad on käimas, kuid ma kardan, et sellele tuleb ühel hetkel lõpp.”

Hetkel kuum