Jaga lugu:

Börsidel poole aasta suurim langusperiood

Turg.
Turg.  Foto: Scanpix/Reuters

Maailma aktsiaturgudel on praegu enam kui poole aasta tugevaim languseperiood, kahe kuu miinimumis on ka Euroopa aktsiad.

Euroopa turgudel oli täna seitsmes järjestikune languspäev. Stoxx Europe 600 indeks langes enam-vähem täpselt protsendi jagu madalaimale tasemele septembri keskpaigast saadik. Langust toetas pankade ja maavaradega seotud aktsiate müük ning toormeturu nõrk seis, märkis Bloomberg.

Nõudluse väljavaate tuules langenud toornafta hind ühes madalamate metallihindadega pani surve alla kaevandamise ja energiaga tegelevad firmad nagu Rio Tinto ja Royal Dutch Shell, edastas Reuters. Ühes ajasid nad allapoole kogu aktsiaindeksi.

Londoni börsiindeks FTSE100 on nädalaga kukkunud pea kaks protsenti. Kuna alates aasta algusest ongi FTSE100 napilt 5 protsenti tõusnud, siis kaotas indeks nädalaga vaat et poole oma tõusust. Saksamaa DAX on viimaste päevadega kaotanud ligi neli protsenti – seda napilt pärast uue rekordilise teetähise, 13 500 punktini jõudmist. Kolmapäeva pärastlõunal kauples indeks allpool 13 000 punkti taset. Indeksit vedasid alla energiatootjad E.ON ja RWE (-3,2%), aga ka sporditarvete tootja Adidas.

Ka teised suured Euroopa börsid on oma viimatistest võitudest loobuma pidanud: Prantsuse ja Itaalia börs on kaotanud viimase viie päevaga ligi 4 protsenti, Hispaania börs aga 3 protsenti.

Ka seal tuli järsk langus peale võimast rallit. Positiivsema poole pealt oli täna enam kui kolme protsendiga plussis lennukitootja Airbusi aktsia – kontsern teatas, et ehitab odavlennuäri arendavale investeerimisfirmale ligi 50 miljardi dollari eest enam kui 400 lennukit, mis teeb sellest lennundusajaloo ühe suurima tehingu.

Soomes närvilisus tõusnud

Samas tuules Euroopa turgudega on viimasel ajal tublisti langenud näiteks ka Helsingi börs. Kolmapäevase seisuga oli langus kestnud juba kuus päeva, indeks on kahanenud 3,9 protsendi jagu.

Nii pikad langusperioodid on üpris harvad, märkis Kauppalehti. Soome majandusleht lisas, et omajagu näitab investorite närvilisust seegi, et praegune langusperiood on tänavu juba kolmas.

Pikem kaheksapäevane langusperiood oli juuni lõpus, üks seitsmepäevane madalseis oli ka jaanuaris. Eelmisel aastal oli seitse päeva kestnud langusperioode vaid üks, aastal 2015 oli pikim langusperiood viis päeva.

Ehkki langus on Helsingi turul olnud üpris tugev, pole paanikaks põhjust – aasta algusega võrreldes on indeks siiski 5,6 protsenti kõrgem ja 12 kuu kasv on 13,4 protsenti, lisas Kauppalehti.

Tamp üle maailma

Ka väljaspool Euroopat pole aktsiaturgudel viimastel päevadel midagi rõõmustavat näha olnud. MSCI maailma aktsiate indeks, kuhu kuuluvad väärtpaberid 47 maailma riigist, oli keskhommikusse seisuga langenud 0,2 protsenti, mis oli järjekorras viies kahanemispäev. See on kõige pikem langusperiood märtsikuust saadik.

Jaapanit kõrvale jättev MSCI Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna indeks kahanes meie aja järgi varahommikul 0,5 protsenti, Shanghai börs löanges 0,55 protsendi jagu ning Austraalia aktsiad liikusid 0,6 protsendi jagu allapoole. Jaapani Nikkei kukkus aga isegi 1,5 protsenti.

„Pea nädal on möödas sellest, kui toimus Nikkei järsk ja ootamatu müük ning kuna üleöö on Jaapanis jälle rohkem kui protsent kadunud, siis tundub, et negatiivne liikumine on taaskord sellesse maailmanurka jõudnud,“ rääkis Londonis tegutseva CMC Marketsi analüütik David Madden Reutersile.

Ta tõdes, et Jaapani languse taga võib olla see, et investorid nägid eelmise nädala järsus languses äratussignaali: ehkki poliitiline ja majanduslik olukord pole suuremat muutunud, ei saa aktsiaturud lihtsalt lõpmatuseni tõustu, hindas CMC Marketsi analüütik.

Järjepideva majanduskasvu, keskpankade suuremahuliste tugiostude ning ettevõtete korralike tulemuste taustal on maailma aktsiad kõvasti rallinud. Üpris hiljuti on rekordeid löönud USA, Saksamaa ja Lõuna-Korea aktsiad ning ka Nikkei tegi mõni aeg tagasi 26 aasta rekordi. Niisiis on maailmas pilt täpselt samasugune kui Euroopas, kus langus järgnes uutele tippudele.

Survestab tugev euro

Euroala aktsiad survestab ka tõusuteel olev euro, mis sai teisipäeval tuge Saksamaa tugevast majanduskasvu statistikast. Kolmapäeval jõudis euro dollari suhtes kõrgeimale tasemele alates oktoobri lõpust.

Saksamaa 10aastaste võlakirjade tootlus langes 2 baaspunkti jagu 0,38 protsendile. Enne seda oli väärtpaber 0,43 protsendi juures teinud kahe nädala rekordi.

Tõusva euro tuules on dollariindeks kuut suuremat valuutat koondava korvi suhtes langenud umbes 0,3 protsenti. Dollari-jeeni kurss langes vahepeal isegi poole protsendi jagu, ehkki taastus hiljem.

„Dollar on euro ja jeeni suhtes löögi all ning Euroopa tugev statistika on kindlasti faktor,“ ütles Société Générale’i Londoni osakonna valuutaanalüütik Alvin Tan Reutersile.

Eile sai teatavaks, et nii kogu ELi kui euroala majandus kasvas kolmandas kvartalis aastaga 2,5%. Üha kiireneb Saksamaa majanduskasv, mis ulatus kolmandas kvartalis 2,8 protsendini, veel teises kvartalis oli see vaid 2,3 protsenti. Euroopa suurimale majandusele tõotab tulla tugevaim aasta alates 2011. aastast.

Euroopa tuleb üles tagasi

Ehkki viimaste päevade hinnasurve on olnud üpris korralik, leiavad Bloombergi küsitletud analüütikud siiski, et Euroopa aktsiaindeksid taastuvad selle nädala müügilainest enne aasta lõppu.

Kui vaadata aga laiemat pilti, on üldpilt siiski hea – Stoxx 600 on küll madalaimal tasemel alates septembri lõpust, ent aasta alguse tasemega võrreldes on aktsiaindeks siiski pea 6 protsendiga plussis.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt