Börsiaasta: terror, katastroofid, krüptoraha ja uued rekordid

29. detsember 2017, 06:00
Kartmatu tüdruk Wall Streeti pulli ees.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171229/BORS/171229787/AR/0/AR-171229787.jpg

Börsiaasta oli tormiline nii kodumaal kui ka välisturul, kuid suures plaanis on järeldus üks: kõik liigub ülespoole.

Jaanuar: Kardetakse, et 2017. aastast saab kriisiaasta ja et pauk tuleb Euroopa pangandussektori halbadest laenudest.

20. jaanuaril teeb indialaste Motherson Sumi Harju Elektri omanduses olevatele PKC aktsiatele ülevõtmispakkumise. Tehinguga paisati Harju Elektri kassasse ümmarguselt 25 miljonit eurot, mis pani alguse elektrikontserni tänavusele tähelennule. 

26. jaanuaril saab Tallinna Vesi ringkonnakohtus lüüa, aktsionärid on aga kuni suveni rahulikud.

5. veebruaril tutvustab Eesti valitsus reformipaketti, millega mindi pensionisammaste ja niinimetatud maksu­vaba dividendi kallale.

20. veebruaril kaebab Ekspress Grupp kohtusse endise juhtivtöötaja, kes rivaali juurde tööle läks.

Märts: Toorainegurusid huvitab sel kuul ainult üks küsimus: mis saab naftast? Kas OPEC tahab tootmispiirangutega jätkata? On USA naftamasinat üldse võimalik peatada? Aasta esimene suurem hinnalangus viib Brenti barreli 51 dollari juurde.

2. märtsil stardib aasta üks oodatumaid IPOsid – Snap­chat. Aktsiast kujuneb investoritele pettumus. 

13. märtsil teeb Tallinna börs üle mitme kuu uue rekordi 1121 punktiga. Börs saab sisse hea hoo, mida jagub suve lõpuni.

15. märtsil ootavad Euroopa turud hirmuga Hollandi valimisi, kus vastamisi lähevad konservatiivliberaalne Mark Rutte ja parempopulistlik Geert Wilders.

22. märtsil surub terrorirünnak Londonis Euroopa turud langusesse.  

23. märtsil annab finantsinspektsioon tegevusloa ärinaise Reet Roosi 4TimesCapitalile, mis pakub investoritele võimalust raha riskifondi panustada.

23. aprillil pööravad investorid pilgu Prantsusmaale, kus toimub presidendi­valimiste esimene voor. Vastamisi lähevad hilisem võitja Emmanuel Macron ja parempopulistlik Marine Le Pen.

Tallinna Sadama juht Valdo Kalm. Tallinna Sadamal on olnud turbulentne aasta: kevadel levisid kuuldused, et Helsingi sadam tahab Eesti konkurenti ära osta, kuid seoses Tallinna Sadama börsiletulekuga sai soomlaste huvi otsa. Samuti jätkusid tänavu kohtuprotsessid Tallinna sadama korruptsioonilugude asjus.

11. mail levib uudis, et Helsingi Sadam tahaks Tallinna Sadamat osta. Oodati Tallinna Sadama erastamist, et soetada endale osa ettevõttest. Hiljem, kui Tallinna Sadama börsiletulek selgeks saab, on Helsingi Sadama huvi kadunud.

18.mail sai Facebook ­Euroopa konkurentsiametilt 100 miljoni euro suuruse trahvi, sest viimane andis 2014. aastal Whats­Appi omandamise kohta eksitavat informatsiooni. Algul lubati, et WhatsAppi kasutajaid automaatselt Facebookiga ei liideta, kuid kaks aastat hiljem seda siiski tehti. 30. mail avalikustab Äripäev investorite TOPi. Selgub, et LHV börsiletulek paiskas edetabelis kaardid segamini. Paremikus oli 25 uut tulijat ning kõige rohkem investeeriti LHV Groupi, Tallinkisse ja Tallinna Kaubamajasse.

29. juunil ilmnes esimest korda, et ühisrahastusplatvorme on võidud kurjasti ära kasutada. Nimelt kaasati Investly ühisrahastusplatvorm kaudu väikeinvestoritelt suurem summa, kaasamisega seotud firmad liikusid pärast rahastust pankrotimeiser Tarmo Noodiga seotud firma alla. Nüüdseks on vaidlus viivises võlgade üle jõudnud kohtusse.

7.juulil tegi oma avalikust elust kokkuvõtte investor Toomas­, kelle sünnist täitus 15 aastat. Siiani pole pikaajaliselt Toomase vastu saanud ükski kohalik avalik aktsiafond. Investor Toomase­ riskiga kaalutlud tootlus on võrreldes S&P 500 ja OMXT indeksiga parem, võttes arvesse Sharpe’i suhtarvu. Viimane näitab üsna tõepäraselt, kuidas vara tootlikkus kompenseerib investori võetud riske, ja seda kasutatakse sageli sarnaste investeerimistoodete võrdlemisel.

19. juulil algas Tallinki aktsiaralli, sest Tallink vihjas, et omanikeringis võib toimuda muutus. Aktsia murdis 1 euro laest läbi ja kaupleb senini 1,1–1,18euroses koridoris.

Tallinki Megastar: suvel levivad kuuldused, et Eesti börsi lipulaev Tallink võib müügis olla, lükkasid aktsiale säärase hoo sisse, mida polnud enam aastaid nähtud.

2. august. PRFoods teatas, et omandab Soomes endast käibelt suurema konkurendi. Tegu on olukorraga, kus Taavet ostab Koljati.

15. augustil selgus, et Air Berlin on maksejõuetu, sest suurim aktsionär Ethiad Airways ei ole enam nõus raha andma.

21. augustil selgus, et Leedu väljastab võlakirju. Riigivõlakirja kestus on 7 aastat ning nominaalväärtus 100 eurot. Nüüd on Eesti ainus Euroopa riik, kel pole oma riigi­võlakirju.

29. augustil tulistas Põhja-Korea üle Jaapani raketi, mis kukkus riigi ranniku ligidal merre.  

Terve kuu raputasid maailma ja börse orkaanid Harvey ja Irma. Harvey tekitatud kahju hinnatakse samasse suurusjärku maailma suurimate katastroofide omaga.

3. septembril teatas Põhja-Korea ajaloo suurimast tuumapommikatsetusest. USA ähvardab diktatuuririiki sõjalise vastulöögiga. Kulla hind kerkib veidi ning ­Aasia börsid alustavad kauplemisnädalat languses.  

8. septembri õhtul teatas varavalitsemisfirma EfTEN Capital tegevjuht Viljar Arakas plaanist noteerida EfTEN Real Estate Fund III aktsiad Tallinna börsil.

12. septembril toob Apple avalikkuse ette nutitelefoni iPhone X, uue Apple Watchi nutikella ja palju muudki. Ehkki ettevõtte jaoks on tegemist mitme aasta tähtsaima sündmusega, on investorite reaktsioon uutele toodetele leige.

Läbiotsimised Londoni metrooplahvatuse järel.

15. septembril toimub Edela-Londoni metroojaamas plahvatus. Terroriakt viib Euroopa börsid punasesse. 

16. septembril teatab ­Euroopa suurim odavlennufirma Ryanair sadade lendude tühistamisest. “Me ajasime pilootide puhkuste planeerimise sassi,” kommenteerib Ryanairi turundusjuht. Börsi avanedes kukub aktsia nagu kivi.

20. septembril teatab ­Föderaalreserv, et esimest korda üheksa aasta jooksul alustatakse oma bilansi vähendamist. Uudise peale langeb võlakirjade ja kulla hind.

2. oktoobril saavad valusa hoobi Hispaania aktsiad, sest nädalavahetusel vägivalla saatel peetud vastuoluline Kataloonia iseseisvus­referendum on investorid ärevile ajanud.

5. oktoobril annab Tallinna börs teada, et lükkas tagasi aktsiaseltsi Medical Pharmacy Group aktsiate noteerimise avalduse. Nasdaq Tallinna juurde kuuluva noteerimis- ja järelevalvekomisjoni karmi hinnangu järgi ei ole Medical Pharmacy Groupi finantsseisund, majandustegevus, juhtimine ning aktsionäride plaanitav struktuur ja õigused kohased avalikult kaubeldavale ettevõttele.

10. novembril tuleb Riia börsile Madara Cosmetics. Kui Läti kosmeetikafirma aktsia märkimishind oli 6,25 eurot, siis esimese kauplemispäeva lõpetab väärtpaber juba 7,20 euro tasemel.  

16. novembril annab valitsus majandus- ja taristuministrile nõusoleku Tallinna Sadama aktsiate avaliku esmase pakkumise ettevalmistuste jätkamiseks ja kiidab heaks põhimõtted ning ajakava.

20. novembril langeb Saksamaa börs pea kahe kuu madalaimale tasemele, sest sealsed koalitsioonikõnelused kukkusid läbi. 

30. novembril sulgub Dow Jonesi indeks esimest korda ülevalpool 24 000 punkti piiri.

1. detsembril teeb börsi­debüüdi EfTENi kolmas kinnisvarafond, mille osaku väärtus tõuseb esimesel päeval märkimishinnast 13% kõrgemale.

Bitcoin kui aasta tegija: aasta alguses napilt 1000 dollarit maksnud bitcoin rallis sügisel vaat et 20 000 dollarini. Kuid vahetult enne jõulu tabas krüptomünti järsk langus, mis viis selle taas tagasi 15 000 dollari piirile.

7. detsembril ületab populaarse krüptovaluuta bitcoini hind 19 000 dollari piiri. Aasta alguses polnud bitcoini hind veel 1000 dollaritki. Mõni päev hiljem hakatakse Chicago optsioonibörsil kauplema bitcoini-futuuridega.

12. detsembril sööstab Tallinna Vee aktsia vabalangusesse, sest riigikohtu otsus annab konkurentsiametile õiguse vee hinda määrata. Aktsia lõpetab päeva 17,8protsendise kukkumisega ja maksab börsi sulgudes 9,7 eurot. 

12. detsembril ostab Harju Elekter Rootsi firmalt Tnåa AB müügi- ja tehnoloogiaettevõtte SEBAB AB ning tehnilisi hooneid tootva sõsarfirma Grytek AB kõik aktsiad. Kahe ettevõtte eest maksab Harju Elekter kokku 3,6 miljonit eurot.

13. detsembril otsustab Föderaalreserv intressimäärasid tõsta ning nendib, et keskpank on nõrga inflatsiooni ja juhivahetuse tõttu jätkuvalt ettevaatlik.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. December 2017, 10:48

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing