Mait Kraun • 18. märts • 4 min
Jaga lugu:

USA ei saa kaubanduse puudujäägist lahti

Dollarid ja Hiina jüaanid.
Dollarid ja Hiina jüaanid.  Foto: Shutterstock

Ameeriklastel ei ole piisavalt sääste ning välismaalt raha laenamine muudab kaubanduse puudujäägi kaotamise väga keeruliseks, kirjutab MarketWatchi kolumnist Rex Nutting.

Järgnevalt avaldame täismahus Rex Nuttingu arvamuse:

USA president Donald Trump on kaubandusdefitsiidi vähendamiseks valmis pidama ka kaubandussõda. Eelmisel nädalal ilmusid aga uudised, mis teevad defitsiidi vähendamise väga keeruliseks.

Tundub, et Trumpi uskumuse kohaselt on kaubanduse puudujääk tekkinud sellest, et teised riigid kasutavad Ühendriike ära – riiki müüakse lihtsalt väga palju odavaid kaupu. Ta arvab, et USA peaks kaubanduse puudujäägi ära kaotama ja parim viis selle saavutamiseks on kaubanduslepete ja –reeglite muutmine. Sellega muudab ta olukorra enda sõnul õiglasemaks.

Ei ole kahtlustki, et Trumpi jutus on tõetera sees. Ebaõiglane kaubandus on mitmed USA sektorid surve alla seadnud ning töökohti välismaale viinud. Midagi on vaja teha.

Sääste on liiga vähe

Trumpi lihtsustatud lahendus ignoreerib aga asjaolu, et USA majandus on strukturaalselt tasakaalust väljas, mis sisuliselt garanteerib aasta-aastalt suured kaubandusdefitsiidid. Ma räägin praegu sellest, et USAs ei toimu säästmist, mis sunnib meid investeeringuid vähendama või välismaalastelt sadu miljardeid dollareid laenama.

Föderaalreserv avaldas sellel nädalal kvartaalse raporti, kus olid Ühendriikide finantsnäitajad välja toodud. Selgub, et riiklik säästumäär – kodumajapidamiste, ettevõtete ja valitsuse oma – kukkus 2017. aastal 370 miljardi dollarini, mis on 1,9 protsenti SKP-st. Kui võrrelda seda maailmasõja järgse perioodi keskmisega, siis on praegune number kolm korda madalam. Alates 1930ndate suurest depressioonist leiab vaid ühe perioodi, kus säästumäär on olnud madalam – 2007-2011 aastate finantskriisi periood.

Olukord võib säästude koha pealt muutuda hullemaks. Me teame, et valitsuse säästmine langeb järgmise paari aasta jooksul järsult, sest makse alandatakse, aga kulutusi suurendatakse. Erasektori säästud peaks veidi suurenema, aga mitte piisavalt.

Miks on säästmine üldse tähtis? Sest kogu raha, mida kasutatakse investeeringute tegemiseks (majandusse, mitte turgudele) peab tulema säästudest. Tuleb kasutada kas enda sääste või välismaalaste sääste. 2017. aastal oli USAs säästude ja investeeringute vahe 427 miljardit (2,2 protsenti SKPst). See tähendab, et investeeringuid tehti tunduvalt rohkem kui oli sääste.

USA laenab oma dollarid välismaalt tagasi

Kuidas me selle vahe ära katame? Me laename välismaalaste sääste. Teisisõnu – teised riigid saavad eksportkaupade eest dollareid ja me laename need samad dollarid nüüd tagasi. Seejärel suuname selle raha investeeringuteks, et tootmist laiendada.

Kindlasti tasub välja tuua, et madala säästumäära ja kaubanduse puudujäägi vaheline seos ei ole otsene – see on kaudne.

Säästude, investeeringute ja kaubanduse puhul on üks väga tähtis ühine faktor – dollari vahetusväärtus, mis peegeldab nõudlust USA dollarite järele. Seda nii USA kodanike kui ka välismaalaste puhul. Põhimõtteliselt sõltub USA dollari väärtus sellest, millised on globaalsed eelistused säästmiseks, investeeringuteks ja välismaiste või kodumaiste toodete ja teenuste tarbimiseks.

Trumpi administratsioon on püüdnud dollari kurssi niiöelda madalamaks rääkida – sellest peegeldub merkantilismi. Nõrgem dollar muudab USA kaubad ja teenused välismaiste ostjate jaoks suhteliselt odavamaks, mis aitab kaubanduse puudujääki vähendada. Dollari madalal hoidmine võib olla aga väga keeruline. Tundub, et Föderaalreserv tõstab intresse oodatust kiiremini. Kõrgemad intressid suruvad dollari kurssi ülespoole.

Ettevõtted on ettevaatlikud

Puslest on aga puudu veel investeeringute nõudlus. Paljude Trumpi poliitikate eesmärk on suurendada tehastesse ja infrastruktuuri tehtavate investeeringute mahte. See, et USA firmad produktiivsemasse tootmisesse investeerivad, on väga suur võit. See loob juurde töökohti, tõstab palku ja tõenäoliselt ka kasumeid.

Samas ei tee ettevõtted investeeringuid selleks, et olla patrioodid. Nad teevad seda raha teenimiseks. Seni on ettevõtted investeeringute osas lootusrikkad, aga kapitalikulutuste tegemisel ollakse ettevaatlikud.

Miljardi dollari küsimus on aga see, kas Trumpi poliitikad – fiskaalne stimuleerimine ja protektsionism – aitavad USA sissetulekuid ja säästumäära piisavalt tõsta, mis võimaldaks 2,2 protsendilisel finantseerimise puudujäägil väheneda. Kui see juhtub, siis on võimalik ka kaubanduse puudujääki alandada.

Vastus sõltub tõenäoliselt sellest, kuidas Trumpi protektsionism töötab. Kas teised riigid tulevad USA-le vastu ja sõlmivad sõbralikuma kaubandusleppe? Või alustatakse kaubandussõda, kus kõik kaotavad?

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt