Äripäev • 2. august • 2 min
Jaga lugu:

Fondisõjad: turul on esimene „tasuta“ indeksifond

Börsil kaubeldavad fondid (ETFid) ja indeksifondid on järjest populaarsemaks muutunud ja pakkujad püüavad kliente järjest üle meelitada. USA ettevõte Fidelity tegi siin radikaalse sammu ja pakub nüüdsest valitsemistasuta indeksifonde.

Foto: Shutterstock

Nulltariifiga pole aga mitte kõik Fidelity fondid, vaid ainult kaks: Fidelity Zero Total Market ja Fidelity Zero International nime kandvad indeksifondid. „Investorid maksavad 0,00% tasu, hoolimata sellest, kui palju nad fondi sisse maksavad, samal ajal kui nad saavad ligipääsu peaaegu tervele maailmaturule,“ kiitis Fidelity. Lisaks nulltariifidele lubas ta alandada teiste fondide juhtimistasusid 35% ulatuses. Kulukuse määr jääb 2,5 triljonit dollarit haldava Fidelity sõnul tulevikus 0,015% juurde. Fidelityl on enda sõnul 30 miljonit klienti ning nad püüavad meelitada enda juurde inimesi, kes oleksid nõus oma tuleviku 30,40 aastaks nendega siduma – see on viis, kuidas nad nulltariifiga raha teenida plaanivad.

Peab olema ameeriklane

Hinnasõda ETFi-äris on pannud alapakkuma kõik suured tegijad. BlackRocki, Schwabi ja Vanguardi ning CNBC küsitletud ekspertide hinnangul võib oodata õige pea, et põhiindekseid hakataksegi pakkuma nulltariifiga.

Eurooplaste jaoks on nulltariifiga fond aga praegu keelatud vili: pakkumine kehtib ainult USA klientidele. Euroopas pole Fidelityl ka plaani nulltariifiga fonde luua.

Mis vahe on börsil mittekaubeldaval indeksifondil ja ETFil?

ETF tähistab börsil kaubeldavaid fonde, mis võivad, aga võivad ka mitte olla indeksifondid. Börsil mittekaubeldav indeksifond on täpselt nii, nagu nimi ütleb: fond, mis püüab taastoota mõne alusindeksi, näiteks S&P 500 tootlust. Indeksifond Fidelity tähenduses pole börsil kaubeldav fond ehk selle saamiseks peab konto avama pakkuja juures.

Kuigi mõlemat peetakse passiivseks investeeringuks, oleneb kõik pakkujast – mõni on väga nobe alusvara välja vahetama, teine hoiab ettevõtteid pikemalt oma portfellis sees. Indeksifond püüab, nii nagu nimigi ütleb, taastoota alusindeksi, nt S&P 500 tootlust. Tavaline ETF võib olla oluliselt fantaasiarikkamalt kokku pandud.

Oluline erinevus tuleb sisse ka hinnastamisel: kui ETFi hind sõltub nõudlusest ja pakkumisest turul – nii nagu aktsia puhul, siis indeksifondi osaku hind sõltub alusvara NAVist (fondiosaku puhasväärtus). ETFide puhul on kulud tavaliselt madalamad kui indeksifondide puhul. ETFid, näiteks Brasiilia EWZ, maksavad sageli ka dividende.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt