Kui veel kuus kuud tagasi nõustus OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) pumpama maapõuest välja rohkem naftat, et takistada hindade kerkimist 100 dollarini barrelist, siis nüüd on asjad vastupidi: organisatsioon plaanib kärpida tootmist, et takistada hindade kukkumist alla 50 dollari taseme barrelist. Ameerika Ühendriikide toornafta WTI kaupleb praegu 53 dollari lähedal, Brenti hind liigub 61–62 dollari juures.

"Ma arvan, et see on esimene kord, mil OPECi kohtumine on nii poliitiline. Ma tõesti ei kujuta ette, kuidas nad seda kommunikeerivad," arutles analüütik Amrita Sen CNBCs eesootava kohtumise üle. "Arvestades, kui habras on turg, ongi turgude suurim hirm, et see, et Donald Trump kontrollib OPECi poliitikat," jätkas ta.

Selle all peab Sen silmas, et ilmselt ei oska OPEC kohtumise tulemusena isegi selgelt välja öelda, mida nad peale hakkavad. Sellest järeldavad investorid suure tõenäosusega aga OPECi võimetust ning suurem müügilaine võib alata.

Alates oktoobrist, mil naftabarrel saavutas rekordhinna, on musta kulla hind näidanud pigem languse märke, sest turud on mures nii ületootmise kui ka maailmamajanduse kesisemaks muutuvate väljavaadete pärast.

Rahvusvaheline Energiaagentuur teatas möödunud kuul, et kogu järgneva aasta vältel saab naftapakkumine olema suurem kui nõudlus. Novembri tururaportis teatas OPEC ka ise, et päevane nõudlus OPECi riikide toodangu järele on uuel aastal 1,1 miljoni barreli võrra väiksem kui sel aastal.

See on omakorda survestama hakanud OPECit ja ka organisatsiooni mitte kuuluvaid naftatootjaid, kes oleksid justkui kohustatud tootmist kärpima.

OPECi eksperdid on öelnud, et organisatsioon peaks kokku leppima nafta tootmise vähendamises 1–1,4 miljoni barreli võrra päevas. Sen on kindel, et kärped tulevad, ent nende mahtudes on ilmselt päris raske kokku leppida, sest Ameerika Ühendriikide ja Saudi Araabia suhted on õige keerukaks muutunud.

Saudi Araabia, keda peetakse OPECi de facto liidriks, sattus mäletatavasti paari kuu eest maailma halvakspanu alla seoses ajakirjaniku Jamal Khashoggi jõhkra mõrvaga. Kuivõrd saudide majandus on saanud juhtunu pärast löögi, näiteks hõrenesid Saudi Araabia suure investeerimiskonverentsi read juhtunu pärast märkimisväärselt, tahavad nad ilmselt proovida juhtunut heastada. Ja lihtsaim viis selleks on hoida nafta barrelihind madalana.

Kui nii läheks, oleks õnnelik ka Ühendriikide president Donald Trump, kes on korduvalt saudisid survestanud, et nemad nafta hinna tõusu takistaksid. Trump seisab liitlaste saudide kõrval küll kindlalt, ent on öelnud, et madal naftabarreli hind on üks viis, kuidas tema lojaalsust hoida.

Vähem oluline pole ka Venemaa, kes küll OPECisse ei kuulu, aga kelle sõna on organisatsioonis oluline. Venemaa energiaminister Alexander Novak on juba öelnud, et OPEC võiks ajada kindlat joont ning mitte muuta oma tegevust iga kuu 180 kraadi võrra.

Bloombergiga rääkinud allikad on öelnud, et saudide ja Venemaa nägemus kärbitava mahu omavahelisest jagamisest on tekitanud kahe osapoole vahele pingeid. Venemaa on ette andnud oma mahu, saudid leiavad, et nad peavad enda kanda liiga palju võtma ja see ei mõju riigi suhetele Ameerika Ühendriikidega hästi.

Economist Intelligence Uniti ökonomist Cailin Birch ütles CNBC-le antud intervjuus, et võrreldes USA eelmiste presidentidega on Trump naftadebatis oluliselt nähtavam ning tema roll on märkimisväärne.

"USA ja Saudi Araabia pinged on muutunud palju suuremaks ning on nüüdseks jõudnud eriti muutlikku seisu."

Veelgi enam, alles sel nädalal sai OPEC veel ühe väiksema šoki, kui organisatsiooni peaaegu selle algusaastatest kuulunud Katar sealt lahkuda otsustas. Tõsi, Katar on OPECis kõige väiksem tootja ning põhjendas seda sellega, et tahab keskenduda rohkem maagaasile.

Samas jäi Katari sõnavõtust kõlama siiski see, et OPEC pole enam nii võimas kui varem. Katari naftaminister Saad al-Kaabi ütles, et organisatsiooni roll naftatootmise mõjutamisel on tegelikult väike. Samas lubas al-Kaabi, et kõigest hoolimata osaleb riik Viinis kohtumisel.