Katari energiaminister Saad al-Kaabi selgitas, et Katar suunab oma majandusfookust aina enam gaasi tootmisele. Katar lahkub organisatsioonist uue aasta alguses ehk vähem kui kuu aja pärast.

Riigi lahkumine OPECist on märgiline, sest Katari suhted naabermaade Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraatide, Bahreini ning Egiptusega on üpris valulikud. Kuivõrd Katari süüdistatakse terrorismi toetamises, on need neli riiki kehtestanud Katari suhtes kaubandus- ja reisiembargo.

Al-Kaabi ütles, et poliitilise ja majandusliku boikotiga OPECist lahkumise otsus seotud pole.

Tegelik põhjus on al-Kaabi sõnul hoopis mujal – Katar on OPECisse kuuluvatest riikidest konkurentsitult väikseim naftatootja – oktoobris pumpas riik maapõuest välja 609 000 barrelit naftat. Võrdluseks, saudid tootsid oktoobris enam kui 10 miljonit barrelit naftat päevas.

Samas on Katar maailma suurim veeldatud maagaasi ehk LNG eksportija ning edaspidi loodabki riik panna rohkem rõhku maagaasile – praeguse 77 miljoni tonni tasemelt aastas loodetakse jõuda õige pea 110 miljoni tonnini.

OPECis on viimasel aastal-paaril olnud muudatusi veelgi. Peamine küsimus seisneb Venemaa liikmelisuses ning mõjuvõimus. Nimelt räägitakse, et Saudi Araabia ning Venemaa naftasõprus on kujunenud juba väga soojaks ning see häirib OPECi teisi liikmesriike. Saudi Araabiat peetakse OPECi de facto juhiks.

Ühtlasi kritiseeris Katari naftaminister al-Kaabi ka OPECi toimimist, öeldes, et organisatsiooni roll naftatootmise mõjutamisel on tegelikult väike. See võib olla ka üks lisapõhjus, miks Katar OPECist lahkub. Samas lubas al-Kaabi, et kõigest hoolimata osaleb riik sel nädalal Austrias Viinis toimuval OPECi tippkohtumisel, kus naftaministrid panevad paika uue aasta tegevusplaani. Viimane on muutunud eriti oluliseks: kui möödunud kuul jäi naftabarreli hind veel 86 dollari juurde, siis nüüd on see kukkunud juba 60 dollarile.

Nafta hind alustas nädalat tõusuga, peamiseks põhjuseks laupäeval Hiina ja USA vahel sõlmitud kaubandusvaherahu. Nimelt teatas Valge Maja nädalavahetusel, et 2019. aasta 1. jaanuari seisuga jääb 200 miljardi dollari väärtuses kaupadele kehtima 10% tariif ning see ei tõuse 25%ni. Trump ja Xi peavad 90 päeva jooksul läbirääkimisi, et jõuda kokkuleppele kaubandusküsimustes ning selgeks teha erimeelsused tehnoloogilise ülemineku, intellektuaalse omandi ning põllumajanduse küsimustes.