Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vesa Puttonen: rikastumine ei ole raketiteadus

    Rahandus ei ole tegelikult raketiteadus – tuleb kõigepealt teenida, säästa, investeerida ja lõpuks teeb liitintress rikkaks, rääkis Soome üks tuntuimaid investeerimiseksperte Vesa Puttonen.

    Kui tahad teenida investeeringutelt suuremat tulu, tuleb raha viia aktsiaturgudele, leiab Vesa Puttonen.Foto: Tanel Meos
    Puttonen kirjeldas investor Toomase konverentsil oma investoriks kujunemise teed kui õppetundi, kuidas ei tohi investeerimisega tegeleda. Ärikooli õppima asudes oli tema kindel plaan saada edukaks ärimeheks ja miljonäriks.
    "Ja see pidi juhtuma üsna pea, sest niisugune plaan oli minu peas selgeks mõeldud. Ostsin Mancon OY aktsiaid, mis oli siis ainus avalikult kaubeldav ettevõte. Olin täiesti veendunud, et analüütikud hindavad seda firmat valesti ja panustasin kogu oma raha sellesse ettevõttesse, kuna minu arvutuste kohaselt pidi investeering kahekordistuma. Muidugi võtsin ka õppelaenu, et investeeringut suurendada. Paraku firma pankrotistus kaks aastat hiljem," rääkis Puttonen laupäeval investor Toomase konverentsil.
    Ole tagasihoidlik
    Puttoneni õppetund oma esimesest investeeringust oli see, et liigne enesekindlus ei tasu ära, vaid tuleks olla hoopis tagasihoidlik. Edaspidi pühendus ta õppimisele, luges raamatuid investeerimise ja majanduse kohta. Rahandus ei ole tegelikult raketiteadus, arvab Puttonen. Tuleb kõigepealt teenida, säästa, investeerida ja liitintress teeb lõpuks rikkaks. Mida rohkem töötab raha investor jaoks, seda vähem peab inimene töötama.
    Puttonen tõi esile, et kõige olulisemad asjad vara kasvatamisel on liitintress ja hajutamine. Kui investeerimine tundub mugav ja ohutu, siis suurt ei teeni, näiteks hoiustades. Et teenida investeeringutelt suuremat tulu, tuleb raha viia aktsiaturgudele.
    Mida pidada investeerimisel silmas?
    Puttoneni hinnangul peaksid investorid keskenduma ainult nendele asjadele, mis on nende kontrolli all. Inimene saab kontrollida riski, kulu, ajakava, enda käitumist, aga mitte turgude liikumist ja tootlust. Aga inimesed teevad vastupidist, näeb Puttonen tüüpilist investorkäitumist. Soome andmebaasi põhjal tehtud uuringust selgub, et parimate tulemustega investorid on 60+ vanuses naised, kuna nad ei kauple tihti, vaid pigem ostavad-hoiavad. Kõige viletsamate tulemustega olid mehed vanuses 20–40 aastat, kes pidevalt ostavad-müüvad ja kauplemiskulu sööb nende tootlust.
    Foto: Tanel Meos
    Vesa Puttonen soovitab mitte kuulata analüütikute ennustusi, mida meedias avaldatakse, kuna ka parimad neist suudavad täppi panna vaid 40% ulatuses, samas kui kulli ja kirja viskamisel on kummagi poole saamise võimalus 50%.
    Neli viga, mida vältida
    Puttonen rääkis konverentsil kogunenud kuulajaskonnale, et on oma investeerimisajaloo jooksul teinud ära kõikvõimalikud vead ja on nüüdseks need kirja pannud, et teised saaksid neist õppida. Näitena tõi ta neist mõningad välja:
    a) ebarealistlikud kasumiootused – näiteks firmade hea maine võib meid panna ootama supertootlust, aga tegelikkuses on selle aktsia ostuhetkel maine juba sisse kirjutatud ja tootlust seega enam suurt ei saabu;
    b) arvamus, et riigi majanduskasvu ja selle riigi ettevõtete aktsiatootlus liiguvad samas suunas. Kõik teavad, et Hiina majandus kasvab kiiresti, kuid kas Hiina ettevõtted on seetõttu head investeeringud? Uuring näitab, et SKP ja aktsiaturu tootlus on hoopis negatiivses korrelatsioonis;
    c) liiga suured tehingukulud. Näiteks on liiga paljud inimesed investeerinud pankade hallatavatesse fondidesse, samas kui lihtsalt indeksifondi investeerimine oleks hoopis tulusam, kuna seal ei ole haldustasusid. Ka on pankade investeerimistooted tihti tavainvestorile liiga keerulised. Investeerida pole mõtet sellesse, millest aru ei saa. Ka võimendusega ETFid ei sobi tavainvestorile, kuna pikaajalises perspektiivis on nende tootlus tugevalt negatiivne. Liigne võimendus on liigne risk;
    d) ära investeeri sõbra firmasse! Väga suur risk jääda ilma nii sõbrast kui ka rahast on investeerida sõprade alustatud ettevõtetesse.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.