Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa Keskpank toob turule positiivsust
Euroopa Keskpanga juhatuse liige Benoit Coeure.Foto: EPA-EFE/STEPHANIE LECOCQ
Esmaspäeval jätkasid Euroopa aktsiaturud reedest tõusu, kui reedel ja nädalavahetusel tulid sõnumid, et Euroopa Keskpank võib jätkata majandust stimuleerivat rahanduspoliitikat. Kuna USA aktsiaturg on täna riigipüha tõttu suletud, siis ka Euroopas jäid päevased muutused väikesteks.
Eurotsooni 50 suurimast ettevõttest koosnev Euro Stoxx 50 aktsiaindeks kerkis täna 0,11%, Prantsusmaa ja Hispaania aktsiaindeks 0,3%, kuid Saksamaa aktsiaindeks sulgus reedesel tasemel. Itaalia aktsiaindeks FTSE-MIB kerkis 0,6%.
Euroopa Keskpanga nõukogu liige Benoit Coeure ütles reedel, et Euroopa Keskpank võib jätkata pankadele soodsate mitmeaastaste laenude pakkumise programmiga (nn TLTRO). See viis eelmisel reedel Euroopa pangaaktsiate indeksi 3,8% plussi ning täna on pangaaktsiate indeks kerkinud veel 0,9% võrra. 2018. aastal langes Euroopa pangaaktsiate indeks 33%.
2020. aastal ootab mitmeid Euroopa pankasid nn rahastamise kuristik, sest eelmise TLTRO programmi raames antud laenude tähtajad saabuvad järgmisel aastal ning pangad võivad sattuda raskustesse uute laenude saamisel. Reutersi sõnul võivad rahastamisprobleemide otsa sattuda eelkõige Itaalia ja teiste Lõuna-Euroopa riikide pangad.
Pühapäeval ütles Prantsuse Keskpanga juht ja sellega ka Euroopa Keskpanga nõukogu liige François Villeroy de Galhau Hispaania ajalehele El Pais, et kriisijärgne esmane intressimäära tõus sõltub sellest, kas eurotsooni majanduse praegune jahenemine on ajutine või me näeme pikemaajalist jahtumist. Villeroy ütles, et majanduse jahtumise koha pealt on Euroopa Keskpank oma kolme poliitikavahendi - bilansi suuruse, intressimäärade ja likviidsuse pakkumise osas, “pragmaatiline”. Samuti rõhutas Villeroy, et likviidsust tõstvad vahendeid peaks kasutama ainult siis, kui sellel on rahanduspoliitiline põhjus ning neid ei peaks kasutama spetsiaalselt mõne panga või mõne riigi vajadustest lähtuvalt.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.