Mitu analüütikut usubki, et keskpank tuleb peatselt välja uute sihitud pikaajaliste laenuinstrumentidega (TLTRO), see tähendab pankadele antavate mitme-aastaste madala intressiga laenudega. Villeroy küll kinnitas, et tegemist on laenudega, mida ei saa kuidagi kavandada mõne kindla jurisdiktsiooni või panga jaoks, kuid üles jääb küsimus, kas sellised laenuinstrumendid ei ole mõeldud just Itaalia pankade säästmiseks.
Il Sole märgib, et eelmiste TLTROde tähtaeg tuleb juba tuleval aastal, täpsemalt peavad Itaalia pangad vahemikus 2020–2021 keskpangale tagasi maksma 240 miljardit eurot. Arvestades, et keskpank on hakanud nõudma, et Itaalia suured pangad halbade laenude portfellidest väljuksid, ei ole tõenäoline, et samale ajale langev sadade miljardite tagasimaksmine olukorda kuidagi parandaks.
Keskpanga sellise kursi jätkumiseks peavad täituma mõned eeltingimused. Esiteks juhtkonna küsimus, maikuus lõpeb keskpanga peaanalüütiku ja nõukogu liikme Peter Praeti ametiaeg. Tegemist on Draghile poliitiliselt lähedase isikuga, kes toetab lõdva rahapoliitika jätkumist. Tema asemel loodetakse näha Iiri keskpanga praegust presidenti Philip Lane’i, kes on samuti Draghi liitlane.
Teine küsimus on endiselt see, kes saab Draghi järel keskpanga presidendiks. Kuigi Saksa keskpanga juhti ja range rahapoliitika pooldajat Jens Weidmanni just favoriidiks ei peeta – liiga vähe kompromissialdis ning paljude nõukogu liikmetega vastupidistel seisukohtadel –, võib tema karjäär saada siiski tõuke juhul, kui Prantsusmaa peaks liiga tugevalt hakkama nõudma Euroopa Komisjoni presidendi kohta. Praegu sihib Saksamaa pigem komisjoni presidendi tooli, aga selle loovutamisel küsiks tõenäoliselt vastu keskpanga presidendi oma.