Kristjan Pruul • 25. jaanuar • 2 min
Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Turud ootavad Euroopa Keskpanga intressitõusu alles tulevaks aastaks

Prantsuse keskpanga president Francois Villeroy (vasakul) Davosis rahvusvahelisel majandusfoorumil.  Foto: Reuters/Scanpix

Kui Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi kinnitas eile, et keskpanga intressimäärad jäävad senisele tasemele kuni sügiseni, siis indeksid näitavad, et investorite hinnangul ei sünni intressitõusu lähema 17 kuu jooksul.

Nagu tavaliselt ütles Draghi, et intressid jäävad senisele tasemele nii kauaks, kui inflatsioon on keskpikas perspektiivis saavutanud pisut alla 2protsendilise taseme. Eonia indeksi ja Morgan Stanley 1st Eurozone hike'i indeksi järgi tähendab "nii kauaks" kuni 2020. aasta suveni, kirjutab Itaalia ärileht il Sole 24 Ore.

Üleilmses majanduses riskid kuhjuvad ning Euroopa Keskpank on muutunud järjest murelikumaks. Teisalt jääb küsimus, kas keskpangal on üldse võimalik intressid tavalisele tasemele tõsta või jõuab järgmine kriis enne kohale.

Davosis rahvusvahelisel majandusfoorumil esinenud Prantsuse keskpanga president ja Mario Draghi üks võimalik mantlipärija Francois Villeroy kinnitas, et Euroopa Keskpank jääb intressipoliitika puhul hoidma madalat joont. Raha juurde trükkimisest loobunud keskpank peab ka plaani anda rohkem soodsaid laene pankadele, kirjutas Reuters. "Rahapoliitilised stiimulid vähenevad, kuid rahapoliitiline positsioon jääb endiselt väga progressiivseks ja majanduskasvu toetavaks," ütles Villeroy.

Mitu analüütikut usubki, et keskpank tuleb peatselt välja uute sihitud pikaajaliste laenuinstrumentidega (TLTRO), see tähendab pankadele antavate mitme-aastaste madala intressiga laenudega. Villeroy küll kinnitas, et tegemist on laenudega, mida ei saa kuidagi kavandada mõne kindla jurisdiktsiooni või panga jaoks, kuid üles jääb küsimus, kas sellised laenuinstrumendid ei ole mõeldud just Itaalia pankade säästmiseks.

Il Sole märgib, et eelmiste TLTROde tähtaeg tuleb juba tuleval aastal, täpsemalt peavad Itaalia pangad vahemikus 2020–2021 keskpangale tagasi maksma 240 miljardit eurot. Arvestades, et keskpank on hakanud nõudma, et Itaalia suured pangad halbade laenude portfellidest väljuksid, ei ole tõenäoline, et samale ajale langev sadade miljardite tagasimaksmine olukorda kuidagi parandaks.

Keskpanga sellise kursi jätkumiseks peavad täituma mõned eeltingimused. Esiteks juhtkonna küsimus, maikuus lõpeb keskpanga peaanalüütiku ja nõukogu liikme Peter Praeti ametiaeg. Tegemist on Draghile poliitiliselt lähedase isikuga, kes toetab lõdva rahapoliitika jätkumist. Tema asemel loodetakse näha Iiri keskpanga praegust presidenti Philip Lane’i, kes on samuti Draghi liitlane.

Teine küsimus on endiselt see, kes saab Draghi järel keskpanga presidendiks. Kuigi Saksa keskpanga juhti ja range rahapoliitika pooldajat Jens Weidmanni just favoriidiks ei peeta – liiga vähe kompromissialdis ning paljude nõukogu liikmetega vastupidistel seisukohtadel –, võib tema karjäär saada siiski tõuke juhul, kui Prantsusmaa peaks liiga tugevalt hakkama nõudma Euroopa Komisjoni presidendi kohta. Praegu sihib Saksamaa pigem komisjoni presidendi tooli, aga selle loovutamisel küsiks tõenäoliselt vastu keskpanga presidendi oma.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt