Meelis Mandel • 18. veebruar 2019 kell 13:25

"Praelõhna juba tuleb, aga süüa veel ei saa"

Arco Vara juht Tarmo Sild leiab, et Bulgaarias on kasvuvõimalused paremad kui Eestis, kuigi maa hind on seal kallim ja bürokraatia tõttu on ehitusele kuluvat aega veelgi raskem arvestada kui Eestis.  Foto: Eiko Kink

Arco Vara juht Tarmo Sild võrdleb Arco Vara praegust seisu olukorraga, kus köögist tuleb head praelõhna, aga süüa ikka veel ei saa.

Eelmisel nädalal majandustulemused teatanud kinnisvarafirma Arco Vara juht kasutas börsiteates värvikaid väljendusi, nimetades neljandat kvartalit ebaõnnestunud kvartaliks, mis lõpetab ebaõnnestunud aasta. Äripäeva raadio hommikuprogrammis ütles ta, et meeleolu on firmas sellegipoolest hea. „Kui sa tead, kus sa viibid, ja tead, kus suunas liigud, siis ei ole asi sugugi nii must. Aga loomulikult me oleme pettunud, et meie eelmine aasta ebaõnnestus,“ rääkis Sild.

Kuula täispikka intervjuud Tarmo Sillaga Äripäeva raadiosaadete järelkuulamise keskkonnast siit.

Silla sõnul õnnestus Arco Varal eelmise aasta seisuga ehitada endale väga suur bilanss – 34 miljonit eurot. „Meil ei ole nii suurt bilanssi olnud viimased seitse aastat. Aga see on natuke sama olukord, kui köögist tuleb head praelõhna, aga süüa ikka veel ei saa,“ võrdles Sild. „Üldiselt Arco Vara on ikka selleks, et raha teenida. Nii et me peame tegema tööd, et muuta see bilanss rahaks.“

Sild selgitas asjaolusid nii: „Kui see pikk lugu lühidalt kokku võtta, siis on põhjuseks see, et meie arenduse juurde viiv uus ehitatav tänavajupp kuulub kolmele erinevale avalikule organisatsioonile: Sofia linnale, Bulgaaria politseile ja Bulgaaria sisejulgeoleku asutustele ja need kolm peavad kokku leppima, kellele kuulub see tänavajupp. Sofia linna arvates peab see kuuluma neile ja ülejäänud kaks peavad oma maatükkidest eraldama kumbki alla 100 ruutmeetri suuruse tüki, et moodustada üks terviklik tänava kinnistu. Kuni seda pole moodustatud, et saa Sofia linna arvates anda tänavaalustele trassidele ehitusluba, mis tähendab ühtlasi, et ei saa anda kasutusluba ka meie hoonele.“

„Ma usun, et järgmise nelja kuu jooksul me selle kasutusloa kätte saame,“ ütles Sild.

Riskikoht on bürokraatia

Sellegipoolest leiab Sild, et Bulgaarias on kasvuvõimalused suuremad kui Eestis. „Maa hind on seal suurem kui Eestis, samas lõpparenduse kasumimarginaal on samuti oluliselt suurem. Kõige suurem riskikoht on seesama bürokraatia okastraat, nii et sa tead veel vähem kui Eestis, kui kaua mingi arendus aega võib võtta,“ rääkis ta. „Ma olen endiselt Sofia kui selle turu metropoli suhtes tunduvalt optimistlikum kui Tallinna turu ja väljavaadete suhtes, kuigi ma olen ise suur Tallinna fänn.“

Arco Vara edasised sammud määrab ära asjade käik järgmise poole aasta jooksul. „Küsimus on selles, kas me arendame edasi samas mahus, kas me alustame sel aastal vähemalt kahe uue kortermaja arendusega või ei alusta.“ Alternatiiv on tema sõnul ehitust mitte alustada ja istuda rahas või maa otsas.

Balti turu võimalusi Sild eriti kommenteerida ei tahtnud. „Ma ei tunne Balti turgu nii hästi. Tundub, et Leedus lähevad asjad paremini kui Eestis, Läti koha pealt Arco Vara kogemusele tuginedes olen pigem skeptiline , aga ei taha anda soovitusi. On kuulda, et ka seal tehakse head raha,“ rääkis ta.

Miks peaks aktsionär üldse Arco Vara aktsiat ostma? Sild vastas, et tema hinnangul peaks 2019. aasta peaks olema ettevõttele väga edukas aasta. „Meie eesmärk on sel aastal teha raha, realiseerida meie bilanss ja see peaks olema väga kasumlik,“ ütles ta.

Arco Vara tulemused

Arco Vara neljanda kvartali müügitulu langes 84 protsenti, 1,3 miljoni euroni. Terve aasta müügitulu langes 64 protsenti, 6,6 miljoni euroni.

Kui vaadata divisjone eraldi, siis arendusdivisjoni müügitulu oli 0,5 miljonit eurot (2017. aasta neljandas kvartalis 7,4 miljonit eurot) ja teenindusdivisjoni tulud 0,7 miljonit eurot (2017. aasta neljandas kvartalis 0,8 miljonit eurot).

Neljanda kvartali ärikahjumiks (EBIT) kujunes 0,1 miljonit eurot ning puhaskahjumiks 0,2 miljonit eurot. 2017. aasta samas kvartalis teeniti 0,8 miljonit eurot ärikasumit ja 0,7 miljonit eurot puhaskasumit. Terve aasta lõikes ärikasumit ei olnud ning puhaskahjum oli 0,5 miljonit eurot.

Aasta viimases kvartalis müüdi kontserni arendatavates projektides üks äripind ja üks hoonestamata kinnistu. Terve aasta jooksul müüdi 12 korterit, 3 äripinda ja 2 hoonestamata kinnistut. Võrdlusena võib välja tuua, et 2017. aastal müüdi 117 korterit, 2 äripinda ja 6 hoonestamata kinnistut.

Kontserni laenukoormus tõusis aasta jooksul 4,5 miljoni euro võrra, 14,2 miljoni euroni.

Hetkel kuum