Peatükid

Miks eelistada mahetoitu?

https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180503/BOOK01/180509965/AR/0/AR-180509965.jpg

Me kõik soovime olla terved ja tegusad.Tervist toetav toit ning puhas ja toimiv keskkond on aga selleks olulisteks eeldusteks. Mahe- ehk ökotoit saab eeltoodut hästi toetada mitmel viisil.

Anne Luik
Eesti Maaülikooli emeriitprofessor

Mahetoit toodetakse loodusega kooskõlas ning taastuvate looduslike vahendite baasil, välistades kunstväetised ja pestitsiidid ning geneetiliselt muundatud organismid ja nende saadused. Uuringud, sh Eesti seire tulemused näitavad, et nii mullas kui ka pinna- ja põhjavees leitakse ülemääraselt toitaineid ning taimekaitsevahendite jääke, mis pärsivad elustikku. Mahe kasvatussüsteem on mitmekesise kultuuride valikuga ja sisaldab looduslikke lämmastikuvabrikuid – liblikõielisi, nt ristikut, mis lisaks lämmastikule toovad mulla sügavamatest kihtidest üles teisigi toitaineid ning jätavad mulda hulgaliselt orgaanilist ainet, soodustades mulla bioloogilist aktiivsust. Bioloogiliselt aktiivses elurikkas mullas lagundatakse orgaaniline aine kiiresti taimedele kättesaadavaks toiteelementideks ning võimalikud taimekahjustajad hukatakse. Kasvatussüsteemis saab rohkem toitaineid vajavatele kultuuridele lisaks anda loomadelt saadavat sõnnikut, orgaanilistest jäätmetest komposte ning looduslikke orgaanilisi väetisi (nt adru).

Elurikkuse säilitamine ja suurendamine nii tootmisaladel kui ka nende ümbruses on mahetootmine võtmeküsimus. Mulla elurikkus on kestliku tootmise alus. Tootmiseks on oluline hästi liigendatud mosaiikne maastik, kus põldudel kasvavad erinevad viljad ning põlluäärtel palju taimeliike, mis loovad elupaiga tolmeldajatele ja taimekahjustajate looduslikele vaenlastele, kes aitavad põldudel nö korda hoida, reguleerides kahjustajate esinemist. Selline maastik on mõnus paik ka looduse nautimiseks ja tundmaõppimiseks.

Uurimustulemused näitavad, et mahedad köögi- ja puuviljad sisaldavad rohkem lõhna ja värvust andvaid polüfenoole (sh flavonoide) ning C-vitamiini. Newcastle ülikooli uuring kinnitab, et mahetoidus on kuni 60% rohkem olulisi antioksüdante kui tavatoidus. Antioksüdandid kaitsevad ja toetavad inimese tervist. Ka kuiv- ja mineraalainete sisaldus (nt raud, magneesium, fosfor) on mahesaadustes olnud suurem.

Mahetootmises ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid ehk pestitsiide – seega nende jääke ei tohiks mahetoodetes olla. Tavatoodetest võime saada väikestes lubatud kogustes jääke üsna regulaarselt. 2016. aastal võeti Eestis müüdavast toidust (kodumaine ja import) kokku 337 proovi. 202 ehk 60% proovidest ei sisaldanud mitte ühtegi jääki. 135 proovi ehk 40% sisaldasid vähemalt ühe taimekaitsevahendi jääki, kokku leiti kõikidest proovidest 94 taimekaitsevahendi jääki. Võrreldes varasemaga on vähenenud toimeaine lubatud piirnormi ületused, 2016. a tuvastati see ainult ühel juhul – Brasiilia õunas. Ent üha rohkem leitakse ühest tootest korraga mitme eri toimeaine jääke. Kuigi jäägid jäävad lubatud piiridesse, tuleb meeles pidada, et piirnormid on määratud iga toimeaine kohta eraldi, nende sisaldust ei summeerita. Nii võimegi süüa näiteks Hispaania virsikut, kust 2016. a leiti 16 eri jääki või 14 jäägiga Türgi tomatit. Kõik ühest proovist leitud jäägid olid üksikuna vaadates lubatud piirides ja seega vastas toit toiduohutuse nõuetele. Kahjuks võivad ka väikesed jäägid koostoimes oluliselt tervist mõjutada. Ohustatud on eelkõige lapsed, haiged ja vanemad inimesed, kes on haigustele vastuvõtlikumad. Inimeste intensiivset kokkupuudet pestitsiididega seostatakse hormonaalhäirete, rasvumise, väärarengute ja vähkhaiguste tekkega ning vähenenud viljakusega. Vähemalt saja pestitsiidi kohta on teada, et nad kahjustavad täiskasvanu närvisüsteemi.

Mahepiim, -liha ja -muna tulevad õnnelikelt loomadelt, kes saavad vabalt liikudes nautida päikest, värsket õhku ja mahesööta ning ei pea lauta suletuna toimima muna-, liha- või piimatootmise automaatidena. Loomad on ka tervemad ja nende toodang inimesele tervislikum. Profülaktiliselt ei kasutata ravimeid (nt antibiootikume), mis on sage tavaloomapidamises ja mille jäägid satuvad ka loomsetesse saadustesse. Mahepiimas on leitud rohkem konjugeeritud linoolhapet (CLA), oomega-3 rasvhappeid ja E-vitamiini. Samuti on mahepiimas inimese tervisele kasulikum madalam oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete suhe. Mahelihas on rohkem lihasesisest rasva ja oomega-3 rasvhappeid ning vähem küllastunud rasvhappeid.

Toidu töötlemisel püütakse säilitada toote naturaalsus kasutades üksnes piiratud hulka peamiselt loodusliku päritoluga aineid. Mahetoodetes ei kasutata sünteetilisi maitse- ja lõhnatugevdajaid, emulgaatoreid, suhkruasendajaid, värvaineid ega kauast säilimist soodustavaid ühendeid.

Seega mahetoiduga hoiame nii oma tervist kui ka keskkonda paremini toimivamana.

Eesti põllumajandusmaast on juba viiendik mahe

Mahepõllumajanduse Koostöökogu

2017. a oli mahepõllumajanduslikku maad kogu Eesti põllumajandusmaast ligi 20% (199 947 ha), viimasel kahel aastal on mahemaa pind suurenenud 8%. Mahepõllumajandusettevõtteid oli 1888, võrreldes eelmise aastaga 135 võrra rohkem. Looduslikelt aladelt korjas saadusi 37 ettevõtet, kokku oli selliseid alasid 260 662 hektarit.

Põllumajandusameti andmetel oli maheettevõtete arvu poolest esikohal Võrumaa, järgnes Saaremaa. Kõige rohkem mahepõllumajandusmaad oli Tartumaal, seal tuli ka juurde kõige rohkem uusi mahetootjaid. Järjest rohkem on ka töötlejaid ja turustajaid – 2017. a lõpus oli mahepõllumajanduse registris kokku 349 töötlejat, pakendajat, ladustajat ja turustajat.

Mahepõllumajandusliku maa pind suurenes just põllukultuuride arvelt: võrreldes 2016. a kasvas teravilja pind 14%, kaunviljade (hernes, põlduba jm) pind 26% ja tehniliste kultuuride (rüps, raps, kanep jm) pind lausa kaks korda. Teravilja kasvatati 2017. a ligi 40 000 hektaril, millest poole moodustas kaer. Kartuli pind on juba mitu aastat vähenenud, seda kasvatati 2017. a vaid 153 hektaril. Viljapuu- ja marjaaedade pind on võrreldes aasta varasemaga veidi suurenenud eelkõige astelpaju pinna suurenemise tõttu. Kokku kasvatati puuvilju ja marju 2424 ha, millest suurem osa oli astelpaju (1427 ha). Viljapuuaedades kasvatatakse peamiselt õunu, väiksematel pindadel ka ploome, pirne ja kirsse. Marjadest olid levinumad veel must sõstar, mustikas, maasikas, vaarikas ja aroonia.

Maheloomakasvatusega tegeles ligi kaks kolmandikku mahetootjatest (1155 tootjat), kõige rohkem oli maheloomakasvatajaid Saaremaal. Viimase viie aastaga on oluliselt kasvanud lihaveiste arv. 2017. a lõpu seisuga peeti Eesti lihaveistest 56% mahedana (48 303 veist). Lammastest peeti mahedana 49% (48 931 lammast). Piimalehmade arv on alates 2011. a pidevalt vähenenud, 2017. a oli mahelehmi vaid 1869.

Mahedana peeti 1675 kitse. Kodulindude arv pole viimastel aastatel eriti kasvanud, 2017. a peeti mahedalt 33 530 lindu, kellest suurem osa olid munakanad. Väga suur nõudlus on maheda linnuliha osas, mida praegu veel Eestis saada ei ole. Tarbija soovib osta ka mahesealiha, kuid maheseakasvatuse arengule andis tõsise hoobi seakatk. Mahemesindus kasvas hüppeliselt 2016. a, 2017. a oli mesilasperesid 2775.

Mahepõllumajandus kasvab hoogsalt

Mahepõllumajanduse Koostöökogu

2016. aastal tegeles mahepõllumajandusega 2,7 miljonit tootjat 178 riigis. Üleilmne maheturg oli 2016. aastal üle 80 mld euro. Euroopa mahetoidu jaemüügi mahuks hinnati 33,5 mld eurot, mis on 11,4% rohkem kui aasta varem.

Võrreldes 2015. aastaga kasvas maailmas mahepõllumajandusmaa pindala 15% ehk 7,5 mln hektarit, mis on kõigi aegade rekord. Euroopas kasvas see 2016. aastaks 13,5 miljoni hektarini, aastaga lisandus ligi miljon hektarit. Need numbrid näitavad, et tootjatele, aga ka tarbijatele, läheb korda jätkusuutlik keskkonnaga arvestav põllumajandus.

2016. aastal majandati maailmas mahedalt kokku ligi 58 mln hektaril. Mahemaa osa kogu põllumajandusmaast oli suurim Liechtensteinis (38%), järgnesid Prantsuse Polüneesia (31%), Samoa (22%), Austria (22%), Eesti (18%), Rootsi (18%) ja Itaalia (14%).

Kogu põllumajandusmaast oli üle 10% mahe 15 riigis, neist üheksa Euroopas. Euroopa Liidus oli 2016. aastal mahe 6,7% kogu põllumajandusmaast.

Mahetootjaid tegutses Euroopas üle 370 000, töötlejaid oli ligi 66 000 ja importijaid ligi 4700. Kõige enam töötlejaid oli Itaalias (ligi 17 000), importijaid aga Saksamaal (ligi 1600).

Üleilmne maheturg oli 2016. aastal kokku 89,7 mld dollarit (üle 80 mld euro), kõigi suuremate maheturgude kasv oli kahekohaline. Juhtiv maheturg on jätkuvalt USA (38,9 mld eurot), järgnevad Saksamaa (9,5 mld eurot), Prantsusmaa (6,7 mld eurot) ja Hiina (5,9 mld eurot).

Euroopas on mahetoidu jaemüük kasvanud viimase kümne aastaga rohkem kui kaks korda ja 2016. a jõudis see 33,5 miljardi euroni, suurenedes võrreldes eelmise aastaga 11,4%. Üle 20% kasvas mahetoidu jaemüük nt Prantsusmaal, Iirimaal, Taanis ja Norras.

Kõige usinamad mahetoidu tarbijad on jätkuvalt Šveitsis – 274 eurot aastas inimese kohta, järgnesid Taani – 227 eurot ja Rootsi – 197 eurot. Kõige suurema osa kogu toiduturust moodustas mahekaup 2016. aastal Taanis – 9,7%, järgnesid Luxembourg (8,6%) ja Šveits (8,4%).

Vali mahetoit – hea Sinule, hea loodusele!

Rohkem infot mahepõllumajanduse kohta: 
www.maheklubi.ee

4. mail Eesti Toidumessil toimuva Eesti Mahekonverentsi info: 
www.mahekonverents.ee

Kui soovid rohkem infot, jäta kontaktandmed siia:

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.
Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. May 2018, 13:08

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing