Investor Toomas: neetud kalatäid ja Venemaa!
Võtan oma portfelli raudvara ja parima dividendimaksja Leroy Seafood Groupi värsked kolmanda kvartali tulemused kokku kahe sõnaga: kalatäid ja Venemaa.
Mõistagi ei tekita kummagi sõna lausumine minus just ülearu positiivseid emotsioone. Kui esimene on pigem looduslik ja ootuspärane nuhtlus, siis Venemaaga seotud hädad on täiesti inimtekkelised ja selle võrra ka oluliselt kurvemad.
Mälu värskendamiseks: Venemaa vastas mullu augustis lääneriikide sanktsioonidele oma piirangutega ning teiste seas keerati uks lukku ka Norra lõhele ja forellile. Niigi keeruline turuolukord muutus veelgi nigelemaks tänavu augusti lõpus, kui idanaabrist võtsid eeskuju ka Euraasia majandusliidu riigid, kelle seas on peale Venemaa veel ka Valgevene, Kasahstan, Kõrgõzstan ja Armeenia. Ehkki mõnevõrra on need piirangud raputanud ka lõheturgu, on suurema löögi saanud forelli müük.
Sanktsioonide mõju on lühiajaline
Meelt ma aga ei heida, sest Norra kala järele on suur ja tugevalt kasvav nõudlus ning sanktsioonide mõju hindab ka Leroy juhtkond pigem lühiajaliseks. Loomulikult olen investorina praegusel äreval ajal nõus leppima ka pisut kesisemate marginaalidega, kui see Venemaad Krimmi okupeerimise ja Ukraina tüütamise eest veidigi karistada aitab.
Olgu mõjud lühiajalised või mitte, aga igal juhul hindas juhtkond just kaubandussanktsioonide ja kalatäide levikut peamisteks põhjusteks, miks kolmanda kvartali tegevuskasum kukkus mullu sama perioodiga võrreldes suisa 16,5% võrra, 253 miljonile Norra kroonile. Käive kasvas küll läinud aastaga võrreldes ligi 11,3%, 3,3 miljardile kroonile, kuid jäi oodatule siiski pisut alla.
Ehkki aktsia reageeris tulemustele paari protsendi suuruse miinusega, siis vaevalt need kedagi ülemäära üllatasid – hoiatas ju ettevõte tulude languse eest juba oktoobri keskel.
Mida toob tulevik?
Praegu on Leroy peamine murelaps kulude kasv. Ühest küljest on kalaekspordile kasuks tulnud krooni nõrgenemine teiste peamiste valuutade suhtes, kuid teisest küljest tähendab see ka kõrgemat sööda hinda. Sellest märksa olulisemaks hinnatakse kalatäidega seotud väljaminekuid – osa kalasaagist tuli läinud kvartalis koristada planeeritust varem, mis omakorda tõstis ka ladustamiskulusid.
Juhtkond ennustab, et neljanda kvartali tulemused jäävad kolmanda kvartaliga sarnasele tasemele. Positiivsest küljest tuuakse esile, et järgnevatel aastatel on globaalne pakkumine üsna limiteeritud, samal ajal kui nõudlus kvaliteetsete kalatoodete järgi on üleilmselt tugevas kasvutrendis. See on ka põhjus, miks pikaajaliselt suhtutakse kasvu optimistlikult.
Lühiajalistele raskustele vaatamata on ettevõtte finantsseis üsna soliidne ja laseb rahulikult magada. Dividende maksti mullu 12 krooni aktsia kohta ning suure tõenäosusega võib oodata 12-15 krooni vahemikku jäävaid väljamakseid tulevalgi aastal.
Viimati suurendasin Leroys panuseid 20. oktoobril, vahetult pärast aktsiat tabanud äkklangust. Sellega tõenäoliselt minu ostuhuvi vähemalt esialgu ka piirdub, sest juba praegu on kalakasvataja kerkinud minu portfellis suuruselt teiseks positsiooniks (11,3%) Microsofti (13%) järel.