- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,28%6 215,78
- DOW 300,11%44 543,12
- Nasdaq 0,73%20 351,28
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,28%6 215,78
- DOW 300,11%44 543,12
- Nasdaq 0,73%20 351,28
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Investor Toomas: neetud kalatäid ja Venemaa!
Mõistagi ei tekita kummagi sõna lausumine minus just ülearu positiivseid emotsioone. Kui esimene on pigem looduslik ja ootuspärane nuhtlus, siis Venemaaga seotud hädad on täiesti inimtekkelised ja selle võrra ka oluliselt kurvemad.
Mälu värskendamiseks: Venemaa vastas mullu augustis lääneriikide sanktsioonidele oma piirangutega ning teiste seas keerati uks lukku ka Norra lõhele ja forellile. Niigi keeruline turuolukord muutus veelgi nigelemaks tänavu augusti lõpus, kui idanaabrist võtsid eeskuju ka Euraasia majandusliidu riigid, kelle seas on peale Venemaa veel ka Valgevene, Kasahstan, Kõrgõzstan ja Armeenia. Ehkki mõnevõrra on need piirangud raputanud ka lõheturgu, on suurema löögi saanud forelli müük.
Sanktsioonide mõju on lühiajaline
Meelt ma aga ei heida, sest Norra kala järele on suur ja tugevalt kasvav nõudlus ning sanktsioonide mõju hindab ka Leroy juhtkond pigem lühiajaliseks. Loomulikult olen investorina praegusel äreval ajal nõus leppima ka pisut kesisemate marginaalidega, kui see Venemaad Krimmi okupeerimise ja Ukraina tüütamise eest veidigi karistada aitab.
Olgu mõjud lühiajalised või mitte, aga igal juhul hindas juhtkond just kaubandussanktsioonide ja kalatäide levikut peamisteks põhjusteks, miks kolmanda kvartali tegevuskasum kukkus mullu sama perioodiga võrreldes suisa 16,5% võrra, 253 miljonile Norra kroonile. Käive kasvas küll läinud aastaga võrreldes ligi 11,3%, 3,3 miljardile kroonile, kuid jäi oodatule siiski pisut alla.
Ehkki aktsia reageeris tulemustele paari protsendi suuruse miinusega, siis vaevalt need kedagi ülemäära üllatasid – hoiatas ju ettevõte tulude languse eest juba oktoobri keskel.
Mida toob tulevik?
Praegu on Leroy peamine murelaps kulude kasv. Ühest küljest on kalaekspordile kasuks tulnud krooni nõrgenemine teiste peamiste valuutade suhtes, kuid teisest küljest tähendab see ka kõrgemat sööda hinda. Sellest märksa olulisemaks hinnatakse kalatäidega seotud väljaminekuid – osa kalasaagist tuli läinud kvartalis koristada planeeritust varem, mis omakorda tõstis ka ladustamiskulusid.
Juhtkond ennustab, et neljanda kvartali tulemused jäävad kolmanda kvartaliga sarnasele tasemele. Positiivsest küljest tuuakse esile, et järgnevatel aastatel on globaalne pakkumine üsna limiteeritud, samal ajal kui nõudlus kvaliteetsete kalatoodete järgi on üleilmselt tugevas kasvutrendis. See on ka põhjus, miks pikaajaliselt suhtutakse kasvu optimistlikult.
Lühiajalistele raskustele vaatamata on ettevõtte finantsseis üsna soliidne ja laseb rahulikult magada. Dividende maksti mullu 12 krooni aktsia kohta ning suure tõenäosusega võib oodata 12-15 krooni vahemikku jäävaid väljamakseid tulevalgi aastal.
Viimati suurendasin Leroys panuseid 20. oktoobril, vahetult pärast aktsiat tabanud äkklangust. Sellega tõenäoliselt minu ostuhuvi vähemalt esialgu ka piirdub, sest juba praegu on kalakasvataja kerkinud minu portfellis suuruselt teiseks positsiooniks (11,3%) Microsofti (13%) järel.
Seotud lood
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele