Investor Toomas: täid võtku Venemaad!

Täna hommikul värsked tulemused avaldanud Leroy ärikasum (EBIT) enne bioloogiliste varade ümberhindlust oli neljandas kvartalis 353 miljonit Norra krooni ehk pea 19% vähem kui mullu ja jäi veidi analüütikute ootustele alla.

Ettevõtte käive oli neljandas kvartalis 3,56 miljardit krooni, ületades aastatagust müügitulemust 9% võrra. Terve eelmise aasta lõikes kasvas Leroy käive 7%, 13,45 miljardile kroonile, ning ärikasum enne bioloogiliste varade ümberhindlust langes pea 23%, 1,38 miljardile.

Täid nosivad kasumit

Börsifirma tegevjuht Henning Beltestad kirjutas aruandes, et tänu Atlandi lõhe hinnahüppele neljanda kvartali lõpusirgel olid tulemused oodatust paremad. Paraku ei saanud ta seegi kord tulemustest rääkides mööda kalatäidest ja Venemaast, mis näksivad aplalt börsifirma kasumit.

Venemaa puhul teevad endiselt tuska kaubandussanktsioonid, mis panevad põntsu forelli hinnale. Kala hinnale ei ole juba mõnda aega kasuks tulnud ka kalatäide levik Kesk-Norras, mistõttu on tulnud välja püüda alamõõdulisi kalu, mis on omakorda järsult tõstnud ladustamiskulusid.

Küll on Beltestadi kinnitusel omandatud sel alal rohkem teadmisi ja kogemusi ning tehtud ka investeeringuid, mille suhtes on juhtkonnal kõrged ootused. Endiselt mõjutab Leroy tulemusi ka kahe teraga mõõk – Norra kroon. Ühest küljest on krooni nõrgenemine teiste võtmevaluutade suhtes olnud kasulik lõhe ekspordile, kuid samal ajal on see tõstnud söödakulusid.

Ehkki söödakulude kasvu prognoositakse edaspidigi, näeb juhtkond enda kinnitusel tänavu muudes kohtades võimalusi kulusid kokku tõmmata.

Dividendi ei tõsteta

Samuti ollakse üsna optimistlikud lähiaastate väljavaadete suhtes. Aruandes tuuakse välja, et järgnevatel aastatel on lõhe ja forelli pakkumise kasvuvõimalused väga piiratud ning see ennustab Leroyle head turgu. Sel aastal ennustatakse globaalse pakkumise languseks ligikaudu 4%. Ka Norra lõhe pakkumine pole kasvanud alates 2012. aastast ning pakkumise vähenemist on oodata tänavugi.

Praeguselt aastalt oodatakse küll paremaid tulemusi, kuid dividende siiski tõstma ei kiputud. Juhtkond tegi ettepaneku maksta dividendideks 12 krooni aktsia kohta ehk täpselt sama palju kui mullu. Olgugi, et juba aasta eest lootsid analüütikud 15 krooni suurust väljamakset, siis mina olen praeguse ettepanekuga enam kui rahul.

Teenin oma aastate jooksul soetatud 850 aktsialt enam kui 1000 eurot ja kui liita siia juurde aktsia aastane 36% suurune hinnatõus, saamegi iga investori unistuse. Lisaks on analüütikud juba mõnda aega ennustanud Norra kalasektorile uut supertsüklit, millega kaasnevad langevad kulud, kasvav nõudlus ning rekordkõrge kala hind. See on ka põhjus, miks ma pole kasumi võtmisega kiirustanud.