Kõle ruum ja LHV juhtide õõnes optimism ei veennud mind

Hiltoni hotelli fuajees tabasin LHV nõukogu liikmed lobibaaris mõnusalt aega veetmas. Näomaske, mis oleks viidanud koroonasse nakatumise ohule, ei kandnud neist keegi, niisiis tundsin end turvaliselt, et ligi hüpata ja neid enne koosolekut veidi pinnida.  Foto: Andras Kralla

Üllatusega avastasin, et eriolukorrast hoolimata plaanib LHV siiski ära pidada korralise aktsionäride koosoleku, seega läksin ka mina siiski kohale, et uurida, mis näoga on pankurid ja aktsionärid pärast sajandi börsikrahhi ja kuidas koroonakriis panka mõjutab.

Hommikul olin raadiost kuulnud Martin Helme juttu, kus ta rääkis, et valitsus tahab teha pankadega koostööd, et viimased laenukraanid ikka lahti hoiaksid ja ettevõtteid kaladena kuivale õhku ahmima ei jätaks. Mõtlesin, et ehk on pangajuhid juba kuulnud mingeid ettepanekuid valitsuselt ja üldse, mis tingimustel sellist lepet teha plaanitakse ning mida see investorile tähendab. Ega ometi pank hakka nüüd tasuta kõigile raha jagama ja sotsialism ei saabu?