• Jaga lugu:

    Universaalselt edukat juhtimisstiili pole olemas

    Igal ettevõttel on oma ärimudel – olemuslik kirjeldus, mida pakutakse, kellele ja kuidas.

    Andres Liinat
    Me oleme harjunud mõtlema ärimudeli puhul erinevates kategooriates – kuidas jõuda rohkemate klientideni, suurendada kasumit ja kasvatada organisatsiooni väärtust. Asjakohaseid strateegiaid peetakse ärimaailmas kõige aluseks. Samas ütleb juhtimisguru Peter Drucker – organisatsiooni kultuur sööb strateegiaid hommikusöögiks.
    Liitudes mistahes organisatsiooniga (eriti juhi positsioonile) on inimesel tarvis vastu võtta otsus, kas ta haakub selle organisatsiooni (või osakonna/meeskonna) kultuuriga või mitte. Ei ole võimalik sundida ennast keskkonda, milles tunned end võõrana. Tihti on just see põhjus, miks paljud juhid lahkuvad – nad ei saa aru, mis on selle organisatsiooni vundament ja väärtuspõhisus.
    Ühe USA juhtide uuringu põhjal lahkub 40% uutest juhtidest esimese 18 kuu jooksul, kuna ilmneb mõni või mitu loetletud põhjustest:
    -75% ei sobitu organisatsioonikultuuriga
    -52% ei suuda panna toimima meeskonnana
    -33% ei saa pihta, mida nende juht soovib
    -25% ei ole arusaamist organisatsiooni sisemisest toimivusest
    -22% ettevõtetest puudub juhtide sisse elamise süsteem
    Ühel hetkel muutub määravaks oma juhtimisstiili teadvustamine. Olenevalt organisatsiooni arenguetappist sobituvad teatud stiilid ja isikutüübid paremini. Andres Liinat, kes on olnud ka tegevjuht AS Cleveronis, ütleb enda kohta, et tema juhtimisstiil sobib hästi süsteemsuse ja järjepidevuse loomiseks. Kuna Cleveronis muudeti strateegiaid iganädalaselt ja see oli kiiresti kasvavale ettevõttele kohaselt igasuguse seaduspärasuse vastandiks, siis oli rahulolematus lihtne tekkima. Seetõttu küsitakse Cleveroni tööintervjuul sageli: kas talud määramatust? Seega on asi algusest peale väga aus.
    Üldiselt ongi erinevates arenguetappides lahendused probleemidele erinevad. Alati on mitu vaatenurka, kust läheneda, aga kuidas leida see kõige õigem või tulemuslikum? Tihti on nii, et need võtted, mis ühel hetkel sobivad, ei pruugi mõne aja pärast enam aidata. Näiteks Meelis Milder on välja toonud, et tippjuhina pidi ta ühel hetkel hakkama ütlema „ei“ ka nendele otsustele, mille ta ise 5-7 aastat tagasi vastu võttis. Inimlikult on see väga keeruline. See ei tähenda, et ta tol ajal valesid otsuseid langetas.
    Üldistatult võib öelda, et kui ettevõte soovib evolutsiooni (loomulikku arengut), siis tasub uut juhti otsida ettevõtte seest. Kui aga otsitakse revolutsiooni (muudatusi), tasub kaasata inimene ettevõttest väljastpoolt. Oluline on mõista, millist probleemi lahendatakse. Siin ei ole õigeid ega valesid valikuid. Jälgin põnevusega Taru Ülikooli Kliinikumi juhi valikuid – kas kliinikumi juht peab ilmtingimata olema arst? 5300 töötajat ja komplekssed ning keerulised juhtimisülesanded – kas arstil on piisavad juhtimispädevused või on ta hinnatud juhikandidaat oma erialaste oskuste tõttu? Kindlasti ei tekita meditsiiniline taust tippjuhi ametis piiranguid, kuid usutavasti suudetakse kandidaatide sobivust kaaludes hinnata ka juhtimisoskust kui professiooni.
    Ei ole olemas ühtegi ainuõiget viisi, kuidas ettevõtet juhtida. Kui jalgpallis oleks selline filosoofia või taktika, mis alati võidaks, siis seda spordiala enam ei eksisteeriks. Edukas juht usaldab oma olemust ja suudab välise ning loomule vastuolulise maha raputada.

    Tulekul

    Koolitus: Juht ja organisatsiooni areng

    Koolitaja: Andres Liinat

    Korraldaja: Äripäeva Akadeemia

    Lisainfot saab SIIT.

    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Nordea Eesti: vastutustundliku tegutsemise alustalaks on hoolivad töötajad ja kaasav juhtimine
Vastutustundlikkus on Nordea Eesti jaoks ainus viis, kuidas äri teha. Põhjamaise finantsettevõttena tegutsetakse oma klientide teenindamise ja nende unistuste täitmisele kaasaaitamise nimel. Ettevõtte töötajad lähtuvad oma igapäevastes tegevustes sellest, milline on nende mõju seotud inimestele, ümbritsevale kogukonnale ja keskkonnale.
Vastutustundlikkus on Nordea Eesti jaoks ainus viis, kuidas äri teha. Põhjamaise finantsettevõttena tegutsetakse oma klientide teenindamise ja nende unistuste täitmisele kaasaaitamise nimel. Ettevõtte töötajad lähtuvad oma igapäevastes tegevustes sellest, milline on nende mõju seotud inimestele, ümbritsevale kogukonnale ja keskkonnale.
Töötute arv vähenes aastaga 9200 inimese võrra
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.