Aaviksoo peab lahkuma

Väike otsustajate ring

TTÜ seadus rakendus mullu kooliaasta alguses ja juba siis oli selge, et kooli otsustusõigus väheneb, kuigi kavatsused olid head. "Rektori valimise kord muutus totaalselt," tsiteerib Universitas Tartuensise novembriväljaanne TTÜ teadusprorektorit Erkki Truvet. "See muutus on oluliselt suurem kui Tartu Ülikoolis, kus rektori valib endiselt suur valimiskogu. Kui meil valis rektori enne umbes 300 inimest, siis nüüd teeb seda 11."

Konflikt oli lõkkele puhutud, kui väikse ringi kätte koondatud ning segadusi tekitav rektori valimise kord kohtus Jaak Aaviksoo vastuolulise kandidatuuriga.

Eesti on piisavalt väike, nii et Aaviksoo autori­taarne juhtimisstiil on üldiselt avalikkusele teada. Ta on ka reljeefne poliitiline figuur, kes oli alles hiljuti haridusminister IRLi ridades, ja kelle tulek ülikooli etteotsa tekitab seega küsimuse ülikooli politiliseerumisest.

Aaviksood on magus rünnata tema enda kunagiste manitsustega Tartu Ülikooli etteosa pürginud Ene Ergma suunas, et poliitik olevat rektoriametisse kõlbmatu. Äripäev ei arva seejuures, et see viimane oleks tõsi. Nii nagu poliitikasse minek, võiks ka sealt tulek olla ühiskonnas sallitud.

Küsimus on pigem selles, et suur hulk TTÜ õppejõude ja üliõpilasi ei taha endale rektoriks Jaak Aaviksood, kuid nende otsustus­õigus on väga piiratud. Ülikooli 41-liikmelises nõukogus olevat Aaviksoo saanud kõige väiksema toetuse; tudengid kogusid sadu allkirju, et Aaviksoo toetuse kohta referendum korraldataks.

Asi kisub naljaks

Aaviksoo sai vajalikud hääled kokku alles kuratooriumis – või nii see esmapilgul paistis. Edasi läks asi huumoriks: kuna neli kuratooriumi liiget on vandunud, et nemad hääletasid Aaviksoo vastu, selgitatakse uut rektorit nüüd sõrmejälgede tuvastamise meetodil.