Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pankade jäikus jääb elule jalgu

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Välismaal elamine ja töötamine ei peaks olema Eesti pangast laenu saamise takistus, leiab Äripäev juhtkirjas.

    Tänases Äripäevas kajastatud välismaal elava ja töötava eestlase Eesti pankadest laenu taotlemise kogemus näitab, et pankade jäikus laenutaotlejate suhtlemisel ei ole ei kliendi ega tegelikult ka pankade endi huvides.
    Suures plaanis ei peaks välismaal elamine ja töötamine olema Eesti pangast laenu saamise takistus. Jutt käib ju kinnisvara soetamisest Eestis, mis iseenesest võiks olla panga silmis küllaldane Eestiga seotuse argument. Enamatel juhtudel tähendab kinnisvara ostmine välisriigis töötamise ajal siiski plaani varem või hiljem Eestisse elama tulla.
    Ka kinnisvara ostmine nt väljaüürimise eesmärgiga pole midagi taunitavat, sellisel juhul tuleb selle pealt makse tasuda, aga see pole enam panga mure. Pank maandab omad riskid hüpoteegi seadmisega, mis kinnisvaralaenu andmisega alati kaasas käib.
    Liikumisvabadus on euroopalik alusväärtus. Euroopa Liiduga liitudes liitusime ka ühte tööjõuturuga. See tähendab, et koduriigist mõnda teise euroliidu riiki tööleasumine on normaalsus, mitte harvaesinev erand, mida tuleb kuidagi eriliselt põhjendada. See arusaamine võiks jea peaks euroliidus oldud aastate jooksul olema pärale jõudnud ka kõigile pankadele.Esimeses järjekorras huvitab panka laenu andes laenu teenindamise võime. Kas laenu tagasimaksmiseks kasutatavad summad teenitakse Eestis või mõnes teises riigis, ei peaks laenu andmise otsuse juures olema oluline. Välismaale tööle minnakse enamasti suurema sissetuleku saavutamise eesmärgiga.
    Panga huviorbiiti võib niisiis sattuda küll Eestisse naasmise aja küsimus ja see, kas naasnuna suudetakse laenu tagasimakseid edukalt jätkata. Sellega seotud küsimustele on klient eeldatavasti nõus vastama, kui ta soovib laenu saada. Ent selle küsimuseni Äripäevale oma muret kurtnud laenusoovija pankades üldse ei jõudnudki. Kolm suurt Eestis tegutsevat panka ütlesid talle lihtsalt, et ta ei saa laenu, sest ei ela ega tööta Eestis.
    Üks suurpank nõustunuks kinnisvara ostmiseks laenu andma juhul, kui kaastaotleja – kes saanuks olla ainult elukaaslane või abikaasa – elanuks ja töötanuks Eestis. Igati inimlik ja normaalne on aga, et mõnda välisriiki tööle siirdudes võetakse perekond kaasa – ja kui naastakse, siis samuti koos perekonnaga.
    Otsustav on ikkagi suutlikkus laenu tagasi maksta. Näitajaid, mille põhjal pank lõpuks laenu andmise otsuse teeb, on arusaadavasti oluliselt rohkem kui riik, kus taotleja elab ja tulu saab. Ent nii või teisiti jõuab kõigi nende näitajate põhjal langetatav hinnang kokkuvõttes siiski tagasi põhilise ehk laenu teenindamise võime juurde. Ei ärilises ega kommunikatsioonilises mõttes pole pankadel mõistlik loobuda välismaal elavast, ent tulevikus Eestisse naasta soovivast klientuurist.
    Ent kui suurpangad mingil põhjusel otsustavad, et välismaal elamine ja tulu teenimine on nende jaoks midagi, mis inimese kinnisvaralaenuklientide hulgast välistab, siis võib eeldada, et pakkumise sellisele nõudluse vastamiseks tekitab mõni muu, näiteks pisem krediidiettevõte.Loodus tühja kohta ei salli: kus üks uks kinni lüüakse, seal läheb teine lahti.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.