Äripäev • 10. august 2015 kell 5:00

Pankade jäikus jääb elule jalgu

Juhtkiri  Foto: Anti Veermaa

Välismaal elamine ja töötamine ei peaks olema Eesti pangast laenu saamise takistus, leiab Äripäev juhtkirjas.

Tänases Äripäevas kajastatud välismaal elava ja töötava eestlase Eesti pankadest laenu taotlemise kogemus näitab, et pankade jäikus laenutaotlejate suhtlemisel ei ole ei kliendi ega tegelikult ka pankade endi huvides.

Suures plaanis ei peaks välismaal elamine ja töötamine olema Eesti pangast laenu saamise takistus. Jutt käib ju kinnisvara soetamisest Eestis, mis iseenesest võiks olla panga silmis küllaldane Eestiga seotuse argument. Enamatel juhtudel tähendab kinnisvara ostmine välisriigis töötamise ajal siiski plaani varem või hiljem Eestisse elama tulla.

Ka kinnisvara ostmine nt väljaüürimise eesmärgiga pole midagi taunitavat, sellisel juhul tuleb selle pealt makse tasuda, aga see pole enam panga mure. Pank maandab omad riskid hüpoteegi seadmisega, mis kinnisvaralaenu andmisega alati kaasas käib.

Liikumisvabadus on euroopalik alusväärtus. Euroopa Liiduga liitudes liitusime ka ühte tööjõuturuga. See tähendab, et koduriigist mõnda teise euroliidu riiki tööleasumine on normaalsus, mitte harvaesinev erand, mida tuleb kuidagi eriliselt põhjendada. See arusaamine võiks jea peaks euroliidus oldud aastate jooksul olema pärale jõudnud ka kõigile pankadele.Esimeses järjekorras huvitab panka laenu andes laenu teenindamise võime. Kas laenu tagasimaksmiseks kasutatavad summad teenitakse Eestis või mõnes teises riigis, ei peaks laenu andmise otsuse juures olema oluline. Välismaale tööle minnakse enamasti suurema sissetuleku saavutamise eesmärgiga.

Panga huviorbiiti võib niisiis sattuda küll Eestisse naasmise aja küsimus ja see, kas naasnuna suudetakse laenu tagasimakseid edukalt jätkata. Sellega seotud küsimustele on klient eeldatavasti nõus vastama, kui ta soovib laenu saada. Ent selle küsimuseni Äripäevale oma muret kurtnud laenusoovija pankades üldse ei jõudnudki. Kolm suurt Eestis tegutsevat panka ütlesid talle lihtsalt, et ta ei saa laenu, sest ei ela ega tööta Eestis.

Üks suurpank nõustunuks kinnisvara ostmiseks laenu andma juhul, kui kaastaotleja – kes saanuks olla ainult elukaaslane või abikaasa – elanuks ja töötanuks Eestis. Igati inimlik ja normaalne on aga, et mõnda välisriiki tööle siirdudes võetakse perekond kaasa – ja kui naastakse, siis samuti koos perekonnaga.

Otsustav on ikkagi suutlikkus laenu tagasi maksta. Näitajaid, mille põhjal pank lõpuks laenu andmise otsuse teeb, on arusaadavasti oluliselt rohkem kui riik, kus taotleja elab ja tulu saab. Ent nii või teisiti jõuab kõigi nende näitajate põhjal langetatav hinnang kokkuvõttes siiski tagasi põhilise ehk laenu teenindamise võime juurde. Ei ärilises ega kommunikatsioonilises mõttes pole pankadel mõistlik loobuda välismaal elavast, ent tulevikus Eestisse naasta soovivast klientuurist.

Ent kui suurpangad mingil põhjusel otsustavad, et välismaal elamine ja tulu teenimine on nende jaoks midagi, mis inimese kinnisvaralaenuklientide hulgast välistab, siis võib eeldada, et pakkumise sellisele nõudluse vastamiseks tekitab mõni muu, näiteks pisem krediidiettevõte.Loodus tühja kohta ei salli: kus üks uks kinni lüüakse, seal läheb teine lahti.

Hetkel kuum