Vägikaikavedu tasub ära

Teisipäeval kirjutas Äripäev, kuidas lähikuudel loodetakse panna punkt juba kümmekond aastat ja kaks luhtunud lahendust nõudnud skandaalse Väo liiklussõlme saagale. Kuigi praegune lahendus sobib mõlemale osapoolele, hindavad varasemad kritiseerijad uut lahendust endiselt negatiivselt.

Äripäeva toimetuse meelest on senine võitlus riigiasutuse ja eraettevõtte vahel liikunud õiges suunas, sest maanteeamet on tunnistanud eelmise, keset ristmikuala maatüki ostnud kütusefirma Olerexi huvidest lähtunud lahenduse vigu ning võtnud juhtohjad riigi ühe oluliseima liiklussõlme kavandamisel.

Samas tuleb veenduda, et praegune lahendus on tõesti kõigile win-win olukord, mitte pelgalt ohverdus, et tülikas projekt lõpuks selja taha jätta ja ootel olev euroraha ära kasutada.

Ootamatult helde võimalus

Ühest küljest ei saa midagi ette heita Olerexile kui omanike huvist lähtuvale ettevõttele, kes kasutas ära oma võimalust teenida kasumit. Kuna maanteeamet ega Tallinna linnaametnikud ei pidurdanud neli aastat tagasi Olerexi dikteerimisel rajatavat liiklussõlme pikalt mitte kuidagi, nautis kütusefirma üllatavalt ettevõtjasõbralikku olukorda ja asus dikteerima ristmiku lahendust. Keegi kätt ette ei pannud. Alles aja möödudes ja ametnike vahetudes mõisteti, et ainult eraettevõtte huvidest ei saa lähtuda.

Tõenäoliselt on paljud ettevõtjad kirunud ametnikke selle pärast, et nad ei lase ettevõtjal käituda nii, nagu ettevõtja peab õigeks. Näiteks leitakse ametkondades mingi probleem või regulatsioon, mille tõttu lükkuvad ettevõtja algsed plaanid kaugemasse tulevikku või mille tõttu tuleb neid põhjalikult muuta. Tegelikult on selline olukord tavapärane. Tuleb leida kompromiss.

Samas tuleb maanteeameti ja Olerexi vahelises võitluses arvestada sellega, et avaliku huvi eest võitlev riigiasutus ei läheks kergema vastupanu teed lihtsalt seepärast, et saaks edaspidi vaidlemise asemel keskenduda oma põhitegevusele.

Väo liiklussõlme varasemad kriitikud ei ole ka viimase lahenduse puhul palju leebunud. Endiselt nähakse kitsaskohti, kui mitte ohukohti. Seetõttu peaksid nii riigiasutus kui ka eraettevõtja mõtlema hoolega selle peale, kui palju on arvestatud ohutusega.

Kui praegune detailplaneering peaks jõudma ehituse valmimiseni, aga uuel liiklussõlmel hakkab juhtuma ohtlikust lahendusest tingitud õnnetusi, siis ei saa näpuga näidata ainult liiklejate poole. Tõenäoliselt vaadatakse esmalt maanteeameti otsa. Samas lasub kindlasti moraalne vastutus ka eraettevõtjal, kes on senises projektis nii pikka aega kaasas sõitnud.

Kas nüüd on kõik korras?

Kuigi liiklussõlme kriitikud on kogenud teeinsenerid, leiab maanteeamet, et sel korral on ohutusega kõik korras. Seetõttu võiks justkui loota, et ligi kümme aastat kestnud saaga on läbinud valusad õppetunnid ja pannud saadud kogemused parimasse võimalikku lahendusse. See aga ei tähenda veel, et maanteeamet on eksimatu. Oluline on arvestada kriitikat ja vajadusel koguda täiendavaid hinnanguid.

Olenemata sellest, et Olerex on endiselt ristmiku külge haagitud, on riigiasutus suutnud eraettevõtte mõju vähendada. See annab lootust ka Olerexile endale, et sama tehakse konkurentidega, kes peaksid sattuma sarnasesse olukorda. Ettevõtjal on veel oluline märgata, et kuigi riigiasutus ei lasknud esialgset plaani läbi, saadi pika läbirääkimise kaudu ikkagi kokkuleppele.