Väikest majanduskuritegu pole olemas

Keerulisem kuritegu

Tõsi, siseminister Hanno Pevkur märgib eilses Äripäevas, et viimastel aastatel on juba suurenenud politsei kriminaalvõimekusse suunatud raha, kuid on selge, et sellest ei piisa. Majandus- ja korruptsioonikuriteod on oma olemuselt enamasti keerulisemad ja ajamahukamad kui isikuvastased kuriteod, mistõttu tuleb nende lahendamisse ka rohkem panustada. Praeguste sammudega saadab politsei pättidele sõnumi, nagu oleks väiksemate kuritegude sooritamine enam-vähem lubatud. Et tehke, aga tehke väiksemalt, nii umbes 79 999 euro piiridesse jäädes.

Äripäeva toimetus puutub oma töös aeg-ajalt kokku allikate hinnangutega, et ühe või teise pettuse uurimine venib või ei jõua üldse kuhugi, kuna uurijad ei tegele asjaga või ei hammusta läbi, mis toimus. Samuti juhtub, et kohtunik ei näi suutvat keerulist kriminaalasja mõista. Olgu siis tegu näiteks turumanipulatsiooni või eri firmade kaudu tehtud maksupettustega. On kriitika alati põhjendatud või mitte, aga halb on seda kuulda. Pidades uurijaid või kohtunikke ebapädevateks, levib karistamatuse tunne eriti kõiksugu nupumeeste hulgas veelgi.

Raske tajuda kahju

Tõsi, igal ressursil on piirid ja mingid valikud tuleb alati teha. Muidugi huvitab keskmist inimest rohkem isiku- ja varavastaste kuritegude võimalikult suurem avastamine ja süüdlaste karistamine. Kui keegi lööb sind rusikaga näkku või ärandab sinu auto, puudutab see sind otseselt. Keerulisem on tajuda isiklikku kahju, kui näiteks kohaliku omavalitsuse juht on aastaid kokku mänginud valla suurima ettevõtjaga ja sel kombel hulga valla raha vasakule toimetanud. Või rahastanud oma erakonna propagandakanaleid omavalitsuse eelarvest. Või on äripartner petnud sinu tööandjat mõnes projektis.

Korruptsioonikuritegude uurimise üks nõrk koht ongi pahatihti veel see, et alati pole selget kannatajat, kes uurijaid tagant utsitaks. Osapooled üritavad olla võimalikult vait ja kannataja on umbisikuline maksumaksja. Õnneks askeldab sellel põllul lisaks korruptsioonikuritegude büroole aina edukamalt ka kaitsepolitsei, nii nagu majanduskuritegude n-ö sõsarpettusi ehk maksuasju uurib üha jõulisemalt maksuamet. Kui aga keskkriminaalpolitsei juht Krista Aas ütleb ajakirjanikule otsesõnu, et palju majanduskuritegusid jääb menetlemata, siis on kuskil midagi mäda ja tuleb tegeleda selle valdkonna võimekuse tõstmisega.