Eesti riigi taandumislahingud Ida-Virus

Mis toimub Kohtla-Järvel? Linnas, kust pärast Valeri Korbi võimuletulekut paari­kümne aasta eest on kadunud kolmandik elanikest. Linnas, kus eestlaste osakaal üha kahaneb. Linnas, kus sooviti tänavu aukodanikuks Vene ohvitseri, kes käskis sõdureid 1991. aastal putši kolmandal päeval Jõhvi sidemajas Eesti raadio vaikima panna. Linnas, kus ülalpeetavate arv on viimase kahe aastakümne jooksul kasvanud poole võrra. Linnas, kus korterid ei leia uusi omanikke, ehkki neid pakutakse kõigest mõnesaja euroga.

Äripäev jälgib kahetsusega Eesti riigi vaikset allaandmist Ida-Virumaal: võimetust võidelda korruptsiooniga ühelt poolt, poliitilist minnalaskmist ja integratsioonisuutmatust teiselt poolt.

Pool muna, mitte päris tühi koor

Kolmapäeval kirjutasime kaitsepolitsei katsest sealset korruptsioonisõlme lahti harutada. Tõeliselt huvitav, aga jahmatav lugemine. Paariaastase töö tagajärjel suutis kaitsepolitsei ametist maha võtta küll linnapea “ööbik” Jevgeni Solovjovi, kuid see oli ka kõik. Uueks Kohtla-Järve linnapeaks sai naine süüdistavatega samast seltskonnast. Isegi süüdistavate advokaadikulud maksis osaliselt maksumaksja kinni. Niiditõmbajast ettevõtja Nikolai Ossipenko on aga puhas poiss edasi, ehkki nii viidatud loo kui ka Äripäeva varasemate käsitlustega tuttaval lugejal võib kergesti tekkida küsimus, kuidas see mees ikka veel vangis ei ole.

Paistab vägisi, et kapo või laiemalt Eesti riik annab Eesti suuruselt viiendas linnas viimaseid taandumislahinguid. “Kohtla-Järve tuleviku jaoks on suurim oht, et see linn ja seal toimuv läheb üha vähem kellelegi korda. Ent käegalöömise asemel tasuks teistel erakondadel arvestada, et kui mingit vastuseisu ei teki, siis on sellisel valitsemisviisil oht pigem laieneda kui kokku tõmbuda. Jõhvi on juba pikemat aega sihikul,” kirjutas Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejev kevadel. Nõustume täielikult.

Narvas, nagu teame, on õhk samuti korruptsioonist saastunud, ehkki saastajad teised. Me oleme harjunud seda teemat siin Tallinna kesklinnas vältima, kuid kes vaadata julgeb, märkab aina suurema murega, et Ida-Virumaa suuremad linnad on “ära minemas”. Eemaldumas ülejäänud Eestist mentaalselt ja tegudes. Aga see ei tohiks nii olla. Mida saab teha?

Justiitsministri eestvedamisel arutatakse riigiasutuste osalist viimist Ida-Virumaale. Peamine argument: riikliku julgeoleku suurendamine. Äripäev pole kaasa plaksutanud kampaania korras inimeste üleviimisele, ehkki teatud määral võiks seda kindlasti soodustada. Kuid korruptsiooni see sealkandis otseselt siiski ei vähenda.

Tulev sõltub ka ettevõtjatest

Korruptsiooni vähendamiseks pole üht ja kiiret teed. Kriitilised on aasta pärast toimuvad kohalikud valimised, mis määravad, kas suudetakse mingeid muutusi Ida-Virumaa suuremates linnades esile kutsuda. See eeldab, et inimestel oleks võimalik valida uusi, määrimata inimesi, kes Ossipenkodele koha kätte näitavad. On ikkagi suuresti erakondade, aga ka valimisliitude töö neid n-ö toota. Riigiasutuste sinna viimise kõrval võiksid erakonnad näiteks mõelda, kas eksportida piirkonda ka rikkumata poliitikuid. Koos perega.

Ida-Virumaa ettevõtjatele soovib Äripäev vastupidavust. Teistki sõltub suurel määral, mis teie linnadest saab. Ärgem leppigem korruptsiooniga. Ärgem leppigem võõraks jäämisega.