Äripäeva toimetuse meelest sunnib uus valitsus oma muudatustega hindu senisest kiiremini tõusma. See turgutab omakorda Eesti majandust, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäev kirjutas hiljuti, et Eestit ootab ees valus aeg, kus suuri muutusi ei ole oodata ja pigem jätkatakse vanaviisi. Võimule pääseb vasakpoolne maailmavaade, mis jätkab aga senist poliitikat. Ent uuel valitsusel on oma plaan, kuidas riiki juhtida.
Äripäeva toimetuse meelest sunnib uus valitsus oma muudatustega hindu senisest kiiremini tõusma. See turgutab omakorda Eesti majandust. Täpsustuseks tuleb muidugi lisada, et kiirenev hinnatõus ja selle mõju jäävad esialgu lühiajaliseks. Kuid mõju peaks kestma piisavalt kaua, et enne uusi valimisi saaksid koalitsioonierakonnad rinna kummi ajada ja öelda: näete, tegime!
Tõuge sisetarbimisele
Ökonomist Tõnu Palm ütles juba aprillis, et just eratarbija on suurim panustaja majandusse, kes saab rohkem säästa ja kulutada. Vaevalt, et siis oli juba teada, kuidas Reformierakonna juhitud valitsus ligi pool aastat hiljem laguneb ning asendub Jüri Ratase juhitava koalitsiooniga. Aga siis oodatud inflatsioonile annab uus kolmikliit uue tõuke.Uus valitsus on lubanud makse muuta. Sealt pole küll oodata suurejoonelist majandusarengut, sest peamiselt tõstetakse ikkagi raha ühest kausist teise. Ent sellegipoolest peaks mõneks ajaks Eesti sisetarbimine saama lisastiimuli.
Astmeline tulumaks, mille eest Keskerakond on kaua võidelnud, peaks suurendama väiksema töötasuga inimese sissetulekut, kõrgepalgalised seevastu peavad leppima veidi vähesemega.
Lisaraha tarbijalt kaupmehele
Kuna madalapalgaliste hulk Eestis on suur, tähendab see ka ettevõtja vaatepunktist sisuliselt suurt hulka raha, mis liigub tarbimisse.
Tõenäoliselt jõuab märkimisväärne osa n-ö lisarahast kohalike kaupmeesteni. Seetõttu tundub just praegu olevat hea aeg hakata hindu üles kruvima, et olukorda ära kasutada. Seda enam, et inimeste säästud on pidevalt suurenenud, peaks lisanduv raha minema tarbimisse.
Teine oluline muutus lähiaastatel on kallinev õlleaktsiis, mis kasvab kahe aastaga üle kahe korra. Sotsiaaldemokraatidele kindlasti meeldiv muutus, millega loodetakse parandada inimeste käitumisharjumust. Ent kas kõrgem aktsiis tegelikkuses sunnib lõpptarbijat ka vähem alkoholi tarbima, jäägu asjatundjate otsustada.
Õlletootjad on juba hoiatanud, et nemad tõstavad hinda. Kas edasimüüjad tõstavad samuti õlle hinda või üritavad kasvavat aktsiisi kompenseerida teiste toodete hindadega, nagu pakkus välja rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov, näitab aeg. Fakt on aga see, et mingid hinnad peavad tõusma ning selle maksab kinni tarbija. Ei usu, et ükski ettevõtja oleks valmis lihtsalt tükki kasumist nii kergekäeliselt loovutama. Eriti veel keskkonnas, kus ettevõtja kasum väheneb, aga ellujäämiseks tuleb investeerida ja töötaja hoidmiseks palka tõsta.
Investeeringut tuleb kaitsta
Viimased kaks aastat pole sisulist hinnatõusu olnud, mistõttu võib mõnel olla raske uskuda, et uus valitsus, kes ei erine kuigi palju eelmistest riigijuhtidest, suudaks tekitada inflatsiooni. Tegelikult on viimased kuud näidanud, et ettevõtjad avavad meelsamini rahakotiraudu ning on valmis tuleviku nimel kasumisse investeerima. Seda enam tuleb tagada, et ka toote ja teenuse hind oleks vastav ega hävitaks senist kasumit.
Seotud lood
Ettevõtjad on sunnitud sel aastal seoses poliitiliste otsuste ja muutustega tõstma teenuste ja toodete hindu, mis kruvib elu Eestis kallimaks.
Leedu telekommunikatsiooniettevõte, UAB Consilium Optimum, mida tarbijad tunnevad Fastlinki kaubamärgina, käivitas 18. detsembrini kestva avaliku kolmeaastase võlakirjaemissiooni eesmärgiga kaasata 3 miljonit eurot, pakkudes investoritele 9% aastaintressi (ISIN code: LT0000411266, investment order cook code CSLSPO). Emissioon on tagatud ILTE 1,5 miljoni euro suuruse garantiiga.